VOLIKOGU • Eilsel Võru linnavolikogu istungil pidi linnapea Anti Allas andma vastust Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni 1. jaanuaril esitatud arupärimisele. Fraktsiooni esimehe Tarmo Piirmanni sõnul soovis ta mainitud küsimustele vastust saada juba eelmise aasta 18. detsembriks, et selle järgi koostada  linnaeelarve muudatusettepanekud.

Veel lisas Piirmann, et vastuseid Mati Kitsikuga sõlmitud lepingu ning Võru Linna Lehe suurenenud mahu ja kulude kohta soovis ta isiklikult ega mõelnud selle all küsimuste ja vastuste volikogus ettekandmist. Kuna Piirmanni sõnul ta 18. detsembriks oma küsimustele vastuseid ei saanud, siis esitas ta samad küsimused selle aasta 1. jaanuaril uuesti.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluva Võru linnapea Anti Allase väitel oli esitatud küsimusi kolmes variandis. Aja jooksul neid parandati: midagi pandi juurde ja midagi võeti ära.

Linnapea Anti Allas ütles, et Mati Kitsikuga oli sõlmitud tööleping alates 18. novembrist 2013, leping lõpetati 7. jaanuaril 2015. Lepinguperiood oli Anti Allase sõnul 14 kuud, selle aja jooksul olid linnal lepinguga seotud kulud koos maksudega 36 625,92 eurot. Teine leping sõlmiti Mati Kitsikuga 8. jaanuaril 2015, leping lõppes 31. detsembril 2015. Sellel perioodil olid Allase sõnul lepinguga seotud kulud koos maksudega 31 602,28 eurot.

Linnapea Allas ütles, et tööd tehti suure pühendumisega ja need kulud olid ainsad, mis selle töölepinguga seoses tehti – ei lisandunud mingeid kompensatsioone nagu näiteks telefoni- või autokompensatsioon.

Vastukaaluks tõi Võru linnapea Anti Allas näitena 2013. aastal tekkinud olukorra, kus tookordne abilinnapea ja praegune IRLi fraktsiooni esimees Tarmo Piirmann oli sõlminud lepingu Ilmar Sillaga. Tegemist oli käsunduslepinguga, mille kulu oli Allase väitel 10,3 kuu pikkuse perioodi jooksul 27 806,63 eurot.

Allase sõnul olid linnavalitsuse üldkulud eelmise valitsuse ajal 2012. aastal 221 521 eurot, kusjuures 2014. aastal olid praeguse linnavalitsuse kulud vaid 181 369 eurot, hoolimata sellest, et eluolu on igas mõttes kallinenud.

Küsimusele, kui palju kulutusi tehakse iga päev ühele töötajale, ei osanud Allas täpselt vastata, sest tema väitel sellist kulutust iga inimese kohta üksikasjalikult välja ei arvutata. On loomulik, et töötaja vajab elektrit, ruumi ja muid vahendeid, aga igaühe kohta selle kulu väljaarvutamist ta vajalikuks ei pea.

Võru Linna Lehe väljaandmisega seotud kulusid kommenteeris Anti Allas nii: 2015. aastal olid kulutused palju väiksemad, sest lehe maht oli poole väiksem. 2016. aastast on lehega seotud palgakulu koos maksudega 13 246 eurot, peale selle linnalehe levitamise ning trükikulud 10 142 eurot.

Lõpetuseks märkis Võru linnapea Anti Allas, et kriitika on opositsioonis alati teretulnud, aga mingisugune inimlikkus võiks siiski alles jääda.

Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaablite poole pöördub üha rohkem inimesi, kel probleemiks küberjälitamine.

Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaablid on viimase kahe aasta jooksul nõustanud inimesi internetiturvalisuse teemadel enam kui 10 000 korral, sõnas veebikonstaabel Andero Sepp. Pöördumiste seast kerkib üha enam esile küberjälitamine, mis on ebaseadusliku jälitustegevuse vorm veebiruumis ja teostatav juhul, kui inimese veebikontod ei ole piisavalt turvatud. Küberjälitamine hõlmab teise inimese korduvat, varjatud ja tahtlikku jälgimist tehniliste vahendite abil, eesmärgiga koguda jälitatava kohta andmeid.

Levinud küberjälitamise vormiks on ka ilma nõusolekuta teise inimese e-kirjade või Facebooki sõnumite lugemine. Sepp märkis, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele ja ilma loata nende lugemine võib olla käsitletav sõnumisaladuse rikkumisena, mis on rahalise trahviga kriminaalkorras karistatav.

Eraviisiline jälitustegevus on iseäranis levinud probleemsete lähisuhete korral. Tõsisemate juhtumite korral paigutatakse selle teostamiseks teise inimese arvutisse või telefoni ilma tema loata spetsiaalne nuhkvara, millest kõige levinum on klahvinuhk. Klahvinuhk on varjatult töötav programm, mis salvestab kõik andmed, sealhulgas külastatud veebisaidid, eraviisilised vestlused ja paroolid, ning edastab kogutud andmed kindlale e-posti aadressile.

Kui eraviisilise jälitustegevuse eesmärk on ilma seadusliku õiguseta kogutud andmeid hiljem ka kasutada või töödelda – näiteks logides ebaseaduslikult hangitud paroolidega sisse teise inimese e-posti kontole ja saates selle kaudu välja kirju – võib tegu olla kriminaalkorras karistatav rahalise trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.