• Urmas Sardis: Senised poed jäävad, laiendamise käigus plaanis uued kaubamärgid •

KAUBANDUS • Kagukeskuse uus tartlasest omanik Urmas Sardis ütles, et plaanib keskusele juurdeehitist, praegu käivad otsingud uute kauplejate leidmiseks. Võru ASile Semuehitus kuulunud kaubanduskeskuse ostuhind oli tema sõnul üle nelja miljoni euro.

„Meile kuuluvad Rakvere Kroonikeskus, Tartu Sõbrakeskus ja nüüd ka Võru Kagukeskus,” ütles äripindade üürimisega tegeleva OÜ Kroonikeskus juht Urmas Sardis. Kaheksa aastat tagasi valminud Kagukeskus kuulus seni Võru ehitusettevõtja Meelis Munski firmale.

„Keskus toimib praegu hästi, äripinnad on täidetud, mingeid muutusi esialgu ei tule. Semuehitus jätkab ruumide haldamisega, olemasolevad poed jäävad alles,” lausus ligi 8000 ruutmeetri suuruse kaubanduskeskuse uus omanik. „Otsime uusi rentnikke, et muuta keskus mitmekesisemaks, plaanime alustada ka juurdeehitustöödega.”

Sardise sõnul tegeletakse praegu sellega, et leida uusi elujõulisi huvitavaid tooteid pakkuvaid üürnikke. „Võimaliku laienemise eesmärk oleks erinäolisuse ja kaubamärkide valiku suurendamine,” lausus ta. „Inimesi huvitab suurem sortiment tarbeesemeid, näiteks riided.”

Kagukeskuses on praegu ligi 50 üürnikku, sealhulgas Grossi Toidukaubad, Nordea/ Danskebank, Tele2, Telia, Elisa, Klick, ITEK Elektroonika, Pindi Kinnisvara, Peetri Pizza, Itella Smartpost, SHU, Lavex, Humana, Weekend, Ideaal Kosmeetika, Seppälä, DenimDream, Protten, SiljaSport, Maraton- Sport ja G4S.

Plaanitavas Kagukeskuse teises arendusetapis lisanduks ligi 10 000 ruutmeetrit suletud netopinda.

„Inimeste elatustase kasvab ja kohalik elukeskkond paraneb,” sõnas Sardis maakonnakeskuste tulevikku Tallinnaga võrreldes. „Ma ei usu lähiajal drastilisi muutusi, pigem hakatakse üha enam hindama inimväärset keskkonda ja Võrru tagasi tulema.”

Möödunud nädalavahetus paistis silma Lõuna-Eesti teedelt avastatud suure hulga joobes juhtide poolest. Ligi 7000st kontrollitud juhist 50 olid alkoholi pruukinud.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Pähkel kirjeldas, et pole vahet, kas tegu on külavahetee või liiklustiheda linnatänavaga, sest joobes juht liigub võrdselt nii siin kui seal. „Kõige suurema hulga joobes juhte tabasime pühapäeva vältel, kui inimesed eeldasid, et on pitsivõtmisest pea juba selgeks puhanud ning võivad sõitma minna. Aga ei olnud, promill oli ikka veel sees,“ rääkis ta.

Pähkel rõhutas, et alkohol püsib organismis tihti kauem, kui inimene ise seda arvab. „Välistamaks, et joobnuna rooli asute ja end või teisi ohtu panete, on tark tegu soetada endale isiklik alkomeeter. Nii saab igal juhul enne gaasipedaali vajutamist oma kainuses kindel olla,“ kirjeldas ta.

Kokku pani politsei möödunud nädalavahetusel Lõuna-Eestis alkomeetrisse puhuma 6948 autojuhti, kellest 50 olid alkoholi tarvitanud ning kõrvaldati juhtimiselt.

Kahel juhul nendest avastati purjus juht tänu tähelepanelikule liiklejale, kes andis hädaabinumbril ohtlikust juhist märku. „Igapäevaste liiklejate kaasabi liikluse ohutumaks muutmisel on igati tänuväärne ning loodame, et see initsiatiiv kasvab veelgi,“ avaldas Pähkel lootust.

Jooksval aastal on joobes juhi süül juhtunud üheksa inimvigastustega liiklusõnnetust. Samal ajal ehk pisut enam kui kuu ajaga on politsei Eestis kokku juhtimiselt kõrvaldanud 611 alkoholi tarvitanud autojuhti.