Menu

AJALUGU Kuldre söetööstus loodab tuhast tõusta

Laupäev, 14. veebruar 2009 Võrumaa Teataja

TÖÖSTUS ❯ Kuldre külje all mullu novembrini grillsütt tootnud OÜ Kagu Mets soovib uute seadmetega söevabriku taas käima panna, taotledes selleks vallavalitsuselt tegevusluba. Vallavõim soovib enne otsustamist näha keskkonnamõjude hinnangut, kus võimalikud tehase taaskäivitamisega kaasnevad riskid oleksid välja toodud.

Varem kahe retortahju baasil toimunud grillsöe tootmine häiris ümberkaudseid elanikke, kes kaebasid tehasest tuleva tolmu ja haisu üle. Kuna Kagu Mets ei suutnud mullu uut ja keskkonnasõbralikumat tehnoloogiat kasutusele võtta, otsustati novembri keskel tuli ahjudes kustutada.

Tehase taaskäivitamiseks on ettevõttel kavas asendada vanad ahjud ühe uuega, mis saastaks keskkonda vähem. Millist mõju grillsöe tootmine Kuldre külje all asuvas Kõlbi külas ümbritsevale keskkonnale võib avaldada, peab selguma OÜ Hendrikson & Ko poolt tehtavast keskkonnamõjude hinnangust.

Kolmapäeval toimus esimene avalik arutelu, et selgitada ja täpsustada, mida täpsemalt uurima hakatakse.

OÜ Hendrikson & Ko juhtiva eksperdi Robert Tomassoni sõnul uuritakse tootmisega kaasnevat mõju pinna- ja põhjaveele, välisõhule, hinna takse mürasaastet, aga ka sotsiaalset mõju, keskkonnahäiringuid ning analüüsitakse negatiivsete mõjude leevendamise meetmeid.

Uus retortahi võimaldaks Kuldres aasta jooksul toota kuni 2000 tonni puusütt, kuid tehase tegelik võimsus jääb ilmselt väiksemaks, moodustades lepasöe puhul 1300 tonni või kasesöe puhul 1700 tonni aastas. Töörežiim oleks ööpäevaringne.

Uue retortahju käivitamine maksab Kagu Metsa juhataja Andres Arike sõnul suurusjärgus kuus miljonit krooni. Tööd annaks tehas umbes veerandsajale inimesele.

Söetehase sulgemist nõudnud naabruskonna krundiomanik Lea Richter ei pea tootmise taaskäivitamist samas kohas vastuvõetavaks.

„See on saastamise põlistamine,” sõnas ta. „Kas inimesed peavad ära kolima?”

Richteri hinnangul tuleks söetööstus kolida mujale, et see ei asuks inimeste elamutele sedavõrd lähedal, nagu praegu. Lähimad majapidamised jäävad vabriku korstnast 170–200 meetri kaugusele.

Tomassoni arvamus, et uue tehnoloogia kasutuselevõtuga olukord paraneb, Richterit ei veennud. Samuti heitis ta ettevõttele ette sõidutee lõhkumist.

Kohaliku elaniku Andres Männiste hinnangul on tehase juurde viiv tee, mida külarahvas kasutab, sõidetav ning toodangut äravedavate veokite halb mõju on ülehinnatud.

Tehase taaskäivitamise keskkonnamõjude hinnang peaks kaante vahele saama märtsis-aprillis, siis järgneb selle avalik arutelu. Aruande heakskiitmist keskkonnaameti poolt ootab ettevõte aprillis.

KUUM

ENIMLOETUD

VIIMASED

Prev Next