Menu

Seksuaalne ahistamine ei taha eraldi kuriteona seadustesse mahtuda

Võrumaa Teataja

Justiitsminister Urmas Reinsalu soov seksuaalset ahistamist mitte kriminaliseerida saab teravat kriitikat, kirjutab Eesti Päevaleht.

Reinsalu esitles eelmisel nädalal riigikogus uut seaduseelnõu, millega hakatakse muutma naistevastast vägivalda käsitlevaid karistusseadustiku sätteid. Paljude ministri ettepanekutega on nõustutud, ent naisorganisatsioonide hinnangul on Reinsalu siiski paljugi tegemata jätnud. Nimelt on arvestamata jäetud korduv soovitus teha seksuaalsest ahistamisest omaette kuritegu.

Karistusseadustiku muutmine on praegu käsil, sest Eesti seadusandlus on vaja kooskõlla viia Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) nõuetega. Selle raames pidas justiitsministeerium vajalikuks kriminaliseerida näiteks naise suguelundite sandistava ümberlõikamise, sundabielu ja ahistava jälitamise.

Eesti naisteühenduste ümarlaud ja Eesti naiste varjupaikade liit esitasid juba eelnõu tegemise ajal ettepaneku, et ka seksuaalne ahistamine on tarvis eraldi süüteona sätestada. Ent justiitsministeerium ei arvestanud sellega. Vastati, et teema on juba kaetud soolise võrdõiguslikkuse seaduses toodud seksuaalse ahistamise definitsiooniga ja selle alusel saab pöörduda tsiviilkohtusse. Kuid viidatud säte räägib ainult juhtumitest, kus on tegemist alluvus- või sõltuvussuhtes toimunud ahistamisega. Seksuaalset ahistamist kogetakse aga ka väljaspool töökohta – kuidas peaksid ohvrid sellisel juhul oma õigusi kaitsma?

"Seksuaalse ahistamise paragrahvi ei ole otstarbekas karistusseadustikku panna ja seda ei nõua ka Istanbuli konventsioon. See oleks ülereguleerimine," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu Eesti Päevalehele. Tema hinnangul piisab, kui teema on kaetud tsiviil- ja tööõigusega.

"Lisaks on võimalik raskemate tegude puhul inimest karistada näiteks vägistamise ja suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimise paragrahvide järgi," teatati justiitsministeeriumist.

Sotsiaaldemokraadist riigikogulane Liisa Oviir pole Reinsaluga sugugi nõus.

"Kõigepealt olgu öeldud, et seda nõuab konventsioon ja praegu on see reguleerimata. Soolise võrdõiguslikkuse seadus ja konventsiooni definitsioonid pole võrdväärsed ei sisult, reguleerimisulatuselt ega sõnumina ühiskonnale," selgitas Oviir.

Oviir sõnas, et arvestades seksuaalse ahistamise mõju inimese töö- ja eraelule, sealhulgas ahistatu tervisele, ning selle kaudu elukvaliteedile, aga ka riigi majandusele, peab ta hädavajalikuks igasuguse seksuaalse ahistamise selgesõnalist riigipoolset taunimist. Aga mitte ainult.

"Soovimatu seksuaalse alatooniga käitumine, mis riivab inimese väärikust, on alandav või ründav, peab olema sanktsioneeritav ja sellekohase ettepaneku kavatsen ma ka eelnõusse teha," lubas Oviir.

ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CEDAW) komitee andis eelmise aasta lõpus riikidele soovituse, et seksuaalne ahistamine peaks olema kriminaliseeritud, kirjutab Eesti Päevaleht.

ENIMLOETUD

VIIMASED