Menu

Päästeliit soovib kaasata täiendavalt 25 000 vabatahtlikku

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Vabatahtlikke päästjaid ühendav päästeliit esitles oma visiooni aastaks 2025, mille järgi tuleb kaasata päästetegevusse veel täiendavalt 25 000 vabatahtlikku ning töötada Eestile välja uus päästemudel.

Vabatahtliku pääste roll Eesti riigi ja inimeste ohutuse tagamisel on suurem kui kunagi varem viimase 25 aasta jooksul, teatas päästeliit BNS-ile. Vaid viie aastaga on vabatahtlike panus kasvanud ligi neli korda. Kui aastal 2011 oli vabatahtlikke 295, keda kutsuti appi 1152 päästesündmusele, siis mullu oli rivis juba 1959 meest ja naist, kes olid seotud 4346 tulekahju, liiklusõnnetuse ja muu päästesündmusega üle Eesti.

"See tähendab, et arstid, ehitajad, põllumehed ja teiste ametite esindajad, kes meie sekka kuuluvad, reageerisid mullu juba pea igale neljandale sündmusele. Rääkimata ennetus- ja noorsootööst, koduvisiitidest ja koolitustest, kus meie panus järjest kasvab," ütles päästeliidu juhatuse esimees Kaido Taberland. "Vabatahtlikest on saanud arvestatav partner kutselistele päästjatele."

Siseminister Andres Anvelt tunnustas vabatahtlike päästjate aina suuremat tähtsust, seda nii päästesündmustel kui ka kogukonnas. "Vabatahtlike rolli enda kogukonnas ei saa alahinnata. Need aktiivsed mehed ja naised pole pelgalt turvalisuse eestkõnelejad, vaid tihtilugu ka elu alalhoidjad maapiirkondades," sõnas siseminister.

Anvelt teatas, et siseministeerium eraldab vabatahtliku pääste arendamiseks igal järgneval neljal aastal pool miljonit eurot lisaraha. Sellest 400 000 eurot läheb päästeameti tegevuskavaga maapääste ning 100 000 eurot politsei- ja piirivalveameti tegevuskavaga merepääste tugevdamiseks.

Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi hindas siseministeeriumi ja päästeameti panust vabatahtlike toetamisel. "Kuid selleks, et täita päästeameti ette seatud sihti ja tagada 2025. aastaks Eestis Põhjamaadega võrdne ohutustase, et inimesi ei hukkuks ja õnnetusi juhtuks veel vähem, tuleb vabatahtlikul päästel oma vastutust, haaret ja panust ühiskonnas otsustavalt laiendada," lausus Killandi. "Meie soov on järgnevatel aastatel saada selleks veel enam tuge just inimestelt ja ettevõtetelt."

Päästeliit kiitis sarnaselt päästeametiga oma hiljutisel üldkogul heaks oma visiooni "Turvaline Eesti 2025", mille eesmärgid on muuta vabatahtlikud päästekomandod  kogukonna turvalisuse keskusteks, koordineerida rohujuure tasandil elanikkonnakaitsega seotud küsimusi, kaasata täiendavalt 25 000 vabatahtliku päästega seotud inimest ning töötada koos riigiasutustega Eestile välja uus päästemudel.

Killandi sõnul tähendab see kokkuvõtvalt seda, et päästeliit soovib senisest veelgi enam muutuda kogukondade ühendajaks, turvalisuse ja ennetustöö eestkõnelejaks ning õnnetuste korral inimeste mobiliseerijaks. Keskusteks, mis seovad vabatahtlike võrgustikud üle Eesti ühtseks tervikuks.

"Eestis on nii vähe inimesi, et me peame panema ühe piirkonna isad ja pojad, õpetajad ja ettevõtjad, abipolitseinikud ja kaitseliitlased ühes taktis tegutsema. Et inimesed oleksid erinevateks ohuolukordadeks valmis ning oskaksid ühtse meeskonnana käituda, kui keegi kaob metsa, puhkeb tulekahju, vesi uputab või juhtub midagi muud," selgitas Killandi. "Ma rõhutan - me ei taha päästeametilt ohutuse eestkõneleja rolli mingil juhul ära võtta. Küll aga tahame olla edaspidi otsustaja laua taga, kui riik arutab uut päästemudelit."

Visiooni elluviimiseks on ilmselgelt vaja täiendavaid investeeringuid, mille osas ei vaata vabatahtlikud aga ennekõike riigi poole, vaid töötavad selle nimel, et Eestis saaks tavapäraseks Euroopas levinud põhimõte vabatahtliku pääste toetamisest.

"Me tahame, et ohutuma Eesti nimel hakkaksid vabatahtlikku päästet toetama oma kogukonna inimesed ja ettevõtjad. Olgu selleks isiklik panus koolitusel või päästetööl, kingitud generaator või auto, aga loomulikult ka annetus ja rahaline toetus, mida saaksime kasutada vabatahtlike päästjate võimekuse tõstmiseks," lisas Killandi. "Nii nagu ütleb visiooni hüüdlause – ohutuma Eesti eest seljad kokku."

Praegu on päästeliidul ettevõtetest kaks ankurtoetajat – Tallink ja Silberauto, mille juhtidele anti esmakordselt üle vabatahtliku pääste teenetemärgid.

ENIMLOETUD

VIIMASED