Menu

AJALUGU Mõttetalgud osutusid viljakaks

Kubija hotelli mõttekotta kogunes aru pidama poolsada inimest.

AJALUGU Teisipäev, 5. mai 2009

TEEME ÄRA! ❯ 1. mail mõtles Võru maakonnas „Teeme ära! Minu Eesti” mõttekodades esialgsetel andmetel 516 inimest ehk 1,6 protsenti siinsest elanikkonnast. Võrumaa oli aktiivsuse poolest Hiiumaa järel teisel kohal.

Võrumaal oli loodud 16 mõttekoda. Osas neist oli arvukalt osavõtjaid, mõnda jätkus huvilisi vähem, ent elu edasi viivate tulemusteni jõuti kõikjal.

Pikakannu mõttekoja vanema Ave Tamra sõnul tegid nemad kaks päeva hiljem ära juba esimese teo: valisid Pindi külale vanema, kelle ülesandeks jääb eelkõige kohalikku infot koondada ja edastada.

„Meil oli üsna rahulik mõttevahetus,” sõnas Tamra. „Põhiliselt rääkisime sellest, kuidas saaks maal kohaliku omavalitsuse toeta ära elada.”

Tamra sõnul pööratakse nende kandis põhitähelepanu Nõukogude ajal loodud külakeskustele, ent eestiaegsed hajaasustuse elamud jäävad tähelepanuta. Arutleti selle üle, kui palju peaks ise midagi ära tegema ja millal võiks vald appi tulla.

Käsitleti ka transporditeemat ning leiti, et inimesed võiksid linna sõites omavahel koopereeruda ning auto peale peaks võtma ka arstile või turule minevad vanurid. Tulevikueesmärki nähti just eri vanuserühmade kogukonda kaasamises.

Ühismõtlemist tuleb jätkata

Pikakannu mõttekoja põhiteema oli aga, kuidas taasasustada Eestimaa. Enamikus maakonna kodades arutleti samal teemal: kuidas tuua inimesed maale elama, kuidas takistada nende maalt ärakolimist ning kuidas tagada maainimestele elatise teenimise võimalus.

See oli peateema ka Tsiistre mõttekojas. Kojavanem Tiit Niilo sõnul on teema külaseltsis päevakorral olnud varemgi. Nüüd nuputati, kuidas kaasata aruteludesse ka need, kes on siiani passiivseks jäänud.

„Üleüldine aktsept oli, et sellisel moel mõtlemine on väga vajalik ja seda oleks vaja jätkata ning kaasata tuleks ka kaugemaid inimesi, kes näevad asju distantsilt,” tegi Niilo kokkuvõtte.

Väga konkreetsete tulemusteni jõuti Meremäe mõttekojas. Kojavanema ja talgujuhi Kadi Saarso sõnul otsustati panna alus Euroopa Liidu arengumeetmele, mis aitaks edendada elu ja aktiviseerida asustust piiriäärsel alal riigikaitse seisukohalt. Otsustati, et meetme eestvedajaks saab Setumaa valdade liit ning ettepanekud esitatakse nii sise- kui ka kaitseministeeriumile.

Veel arutati, kuidas anda noortele edasi vanemate põlvkondade oskused ja kogemused. Leiti, et eakad tuleb integreerida koolisüsteemi ning nad võiksid pidada pärimuskultuuri tunde.

Kalaautode potentsiaal

Mitmest aspektist arutati Meremäel ka info liikumist. Näiteks otsustati luua ajalehe Setomaa juures tööportaal, ent sinna sisestatud infot edastavad abivajajatele suuliselt sotsiaalnõunikud. Eakatele arvutikasutajatele plaanitakse lehes oma rubriik avada. Leiti ka, et kõige kiiremini levib info külast külla kala- ja kaltsukaautode kaudu ning seda info edastamise võimalust tuleb paremini ära kasutada.

Kuigi Varstu mõttekotta saabus vaid 12 inimest, osutus nendegi mõttetöö viljakaks. Kojavanem Maido Mändmets peab kõige lahedamaks ideed luua veebiportaal, kus põllumajandustootja ja -tarbija saavad otsekontakti.

Selgus, et üks tihti esivanemate talu külastav pealinna mees on sellise portaali juba suuresti valmis teinud ning kuu aja pärast võib selle avada. Sama mees tegi ettepaneku õpetada keskkooliõpilastele programmeerimist, et nad saaksid tulevikus kaugtööd teha ega peaks kodukohast lahkuma. Ise andis ta nõusoleku õpetama tulla.

Kahtlustatakse poliitilisi tagamaid

„Ma miskipärast usun, et kui selliseid talguid veel korraldada, siis võib neist palju asju välja kooruda,” sõnas Maido Mändmets. „Päris paljud ei tulnud, sest ei uskunud, et mõtlemisest midagi muutub. Inimesed on skeptilised. Isegi kui keegi poliitikavaba korraldab midagi, arvatakse, et seal on ikkagi poliitikud taga.”

„Minu Eesti” Võrumaa koordinaator Katrin Tamberg, kes ise käis läbi viiest mõttekojast, on päevast vaimustuses. „Kartsin, et tuleb palju vingumist, aga tegelikult tulid inimesed kohale reaalsete mõtetega,” ütles ta.

Mõttetalgutel osales kokku üle 11 000 inimese. ❯

Töötas 527 mõttekoda, neist Eestis 409 ametlikku, 85 omaalgatuslikku ja 16 virtuaalset koda ning lisaks veel 17 koda 12 välisriigis.

Allikas: www.minueesti.ee

ENIMLOETUD

VIIMASED