Eesti Õigusbüroo klient usaldas enda sõiduki pesula hoovi peale pesukorda ootama ning sellele järele minnes avastas ta eest katkise esiosaga pesemata sõiduki. Sõidukiga oli sõidetud 30 km ning liiklusõnnetusega tekitatud kahjud on sedavõrd suured, et masin läheb ilmselt nö mahakandmisele. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, kas ja kuidas usaldada enda auto remondiettevõtte või pesula hoolde ning kes vastutab tekitatud kahjude eest.
Eesti Õigusbüroo klient ostis juuni alguses internetist voucheri, mis lubas Veerenni tänaval asuvas pesulas tavahinnast soodsamat puhastusteenust. Töö mahukuse tõttu tuli sõiduk pesula platsile pesukorda ootama jätta ning paari päeva pärast pidavat klient puhta sõiduki tagasi saama. Puhta sõiduki asemel ootas kokkulepitud päeval klienti pesula hoovis aga hoopis avriiline pesemata sõiduk. Pesula omanik puikleb vastutuse eest ega ole pooleteise kuu jooksul olukorda lahendada püüdnud.
Eesti Õigusbüroo jurist Angela Jürgenson soovitab sõidukit võõra valdusesse usaldades uurida kindlasti ettevõtte tausta, olgu tegemist siis pesula või remonditöökojaga. “Kõige lihtsam viis info saamiseks on googeldada ettevõtte või töökoja nime, ehk on inimesed enda kogemusi jaganud. Autopesula, kus meie kliendi auto katki sõideti, asub aadressil Veerenni 29/1. Sellesse pesulasse pakuvad mitmed internetikanalid soodsaid vouchereid ka täna ning miskipärast kasutab pesula vähemalt 5 juriidilist nime - juba see fakt võiks inimesi ettevaatlikumaks selle pesula suhtes muuta,” sõnas Jürgenson.
Jürgenson lisab, et antud juhul püüab pesula omanik süüd eitada väitega, et tema töötaja sõber sõitis auto katki. Juriidiliselt lasub vastutus sõiduki kahjustamise eest siiski autopesulal, kuna klient andis sõiduki võtmed üle pesulale. Viimane rikkus aga kliendi ja pesula vahelist töövõtulepingut, olles sõidukit vallates hooletu ning selle tagajärjel tekkis kahju. Eesti Õigusbüroo klient tegi avalduse politseisse ning pöördus kaebusega ka Tarbijakaitseameti poole. Kui pesula aga kahjusid kliendile ei hüvita, tuleb tõenäoliselt pöörduda ka tsiviilkohtu poole.
Sõiduki omanik Tea (nimi muudetud) kutsub inimesi üles rohkem enda kogemusi jagama taoliste olukordade puhul, et inimesed saaksid googeldades infot teenusepakkuja kohta. “Ilmselt margiesinduste ja teiste suuremate ettevõtete puhul ei ole see nii teema, aga just väiksemad töökojad ning pesulad - kaaluge ja veenduge, et tõesti usaldate enda sõiduki nende valdusesse. Kui ettevõtte lehel on võimalik tagasisidet anda, siis palun tehke seda. Kui seda võimalust ei ole, siis ehk saab tagasiside ja hinnangu mõne foorumi kaudu nö lendu lasta. Minu juhtum on üsna ilmekas näide sellest, kuidas tekitatud kahjude hüvitamisest kõikvõimalike vabanduste najal kõrvale hiilitakse. Olen juba poolteist kuud autota olnud ning lahendust veel ei paista. Seega kindlasti ei soovita Veerenni 29/1 pesulat, kus tegutseb Ruslan Abdullajevi ettevõte nimega Kashmir OÜ,” sõnas Tea.
Samuti on Tea sõnul imelik, et teenuse pakkuja nime saab teada alles pärast voucheri soetamist. See tähendab, et enne voucheri soetamist ei olegi võimalik ettevõtet kuidagi kontrollida, sest seda infot ei avaldata enne ostutehingut. Voucheri müüja lehel on mustvalgelt kirjas: Teenuste osutaja kontaktandmed on kättesaadavad pärast voucheri soetamist.
Soovitame inimestel analoogsetes olukordades pidada nõu juristiga, kes aitab koostada kahjunõuded ning esindab kannatanut suhtluses erinevate osapooltega.