Majanduslangus tuleb seni prognoositust suurem

Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul viitavad kolmanda kvartali majandustulemused sellele, et Eesti selle aasta majanduslangus tuleb suurem kui seni prognoositud.

Statistikaameti poolt avaldatud kolmanda kvartali SKP tulemused näitavad jätkuvalt majanduslangust. Reedel avaldatud andmetest selgub, et SKP langus oli kolmandas kvartalis 0,7 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Sarnane oli ka langus teises kvartalis ehk siis kahe kvartali võrdluses on pilt sarnane – paraku miinus on miinus. ütles Eamets. 

"Positiivse poole pealt tuleb märkida, et transport ja logistika on hakanud kasvama, side ja tehnoloogia panustas majanduskasvu kõige rohkem. Samuti andsid positiivse panuse põllumajandus ning jaekaubandus," rääkis Eamets. 

Neli korda Arktikas käinud teadlane – saame tuttavaks Võrumaa mehe Erko Jakobsoniga

28.11.2024

Eelnõu annab õiguse patsiendi elulõpu tahteavalduse koostamiseks

29.11.2024

Parksepa keskkool pääses ülebaltilisele AI-võistlusele

30.11.2024

Kriitilises seisus verevarud ei võimalda enam haiglate tellimusi täita

28.11.2024

More from this category

Tema sõńul on murekohtadeks jätkuvalt tööstus ja ehitus, mis andsid kõige suurema panuse majanduslangusesse. Tegemist on väga oluliste sektoritega ka hõive vaatenurgast, sest seal on hõivatud pea 200 000 inimest.

"Ehituse kehva seisu näitasid ka mõned päevad varem avaldatud sektori tulemused. Ehituses hakkab kindlasti olukord mingil hetkel paranema, sest Euribori langus on aasta jooksul olnud väga korralik ning turud ootavad sellel aastal veel ühte intressi langetust Euroopa keskpanga poolt. 12. detsembril toimub Euroopa keskpanga koosolek, kus vastav otsus ilmselt ka tehakse. Euribori mõju on juba tunda kinnisvaratehingute kasvus, aga ehitussektori käivitumine võtab natuke aega, sest vaja on kõikvõimalikke kooskõlastusi ning lubasid ja neid ei anta üleöö," ütles Eamets. 

Tema sõnul on majanduse kui terviku seisukohast väga oluline majapidamiste tarbimine, mis moodustab  pea poole kogu sisemajanduse koguproduktist, kui vaadata SKP-d kulutuste poole pealt. "Siin tooksin esile eratarbimise langust tervelt 2,1 protsenti, mis on kiireim langus viimase viie kvartali jooksul. Maksupoliitilised otsused on kindlasti vähendanud majapidamiste kindlustunnet ja see on omakorda selgelt avaldanud mõju ka tarbijate ostukäitumisele. Sarnane on ka ettevõtete käitumine – investeeringud vähenesid 15 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Muidugi on tegu ka teatud baasiefektiga, aga ega kolmandas kvartalis toimunud maksufestival ettevõtete kindlustunnet kindlasti ei kasvatanud," märkis Eamets. 

Tema sõnul võib kokkuvõttes öelda, et vaadates kolme kvartali SKP andmeid, siis kumulatiivne majanduslangus on selle aasta jooksul 3,6 protsenti. "Kui me eeldame, et selle aasta majanduslangus võiks olla kokku ühe protsendi jagu, nagu varasemates prognoosides avaldatud on, siis peaks neljanda kvartali majanduskasv olema 2,6 protsenti. Vaadates olukorda tööstuses ning ehituses, siis karta on, et nii hoogne see aastalõpp meil siiski ei tule ja kogu aasta majanduslangus kipub lõpptulemusena pigem olema 1,5 või koguni kaks protsenti," lisas Eamets.