Koalitsioonierakondade toetus on viimase kuue aasta madalaimal tasemel

Koalitsioonierakondade toetus on langenud viimase kuue aasta madalaimale tasemele, kusjuures üks valitsusliidu partneritest ei ületaks praegu isegi valimiskünnist, teine on erakondade reitingutabelis alles viiendal kohal ning valitsuse juhtpartei Reformierakond jääb liidrist Isamaast maha enam kui 10 protsendiga. 

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalse küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28,3 protsenti, Reformierakonda 18 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal oleva Isamaa toetus on viimastel nädalatel olnud kerges tõusutrendis. Teisel kohal paikneva Reformierakonna ning kolmandal kohal asuva EKRE toetus nädalaga ei muutunud.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond 15,1 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 11,9 protsendiga ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200, keda toetab 2,7 protsenti vastanutest. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra. 

Koalitsioonierakondi toetab kokku 32,6 protsenti ning opositsioonierakondi 59,6 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus ei ole olnud alates 2019. aasta algusest kordagi nii madal, jäädes alla ka Kaja Kallase idavedude skandaali järgsele madalpunktile.

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul on erakondade toetustabeli tipus oleva Isamaa reiting viimastel nädalatel olnud taaskord kasvutrendis. Reformierakonna nelja nädala keskmine toetus ei ole võrreldes eelmise nädalaga sisuliselt muutunud. "Erakonna kõige viimane nädalane toetus on 16,1 protsenti, seega on oravate reiting praegu pigem nõrgem kui eelnevatel nädalatel," rääkis Mölder. 

Tema sõnul on suuremad muutused toimumas järgmise kolme erakonna omavahelistes positsioonides. EKRE reiting, mis on eelmistel nädalatel märgatavalt kasvanud, on praegu jäämas korraks peatuma umbes 16 protsendi kohale. Veel detsembri alguses oli EKRE toetus alla 13 protsendi. "Samuti on hetkel kasvamas Kesekerakonna reiting, mis on praeguseks üle pika aja taaskord ületanud 15 protsendi taseme. Erakonna toetus oli viimati sellel tasemel 2024. aasta esimesel nädalal. Nii EKRE kui ka Keskerakond on viimasel ajal oma toetust kasvatanud ennekõike eesti rahvusest valijate hulgas," rääkis Mölder.  

Viiendal kohal oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus onMölderi sõnul praegu pigem langustrendis. "Nende nelja nädala keskmine on 11,9 protsenti ning viimane nädalane toetus 10,4 protsenti. Eesti 200 toetus püsib rekordmadalal 2,7 protsendi tasemel ning samuti on viimasel ajal mõnevõrra nõrgenenud Parempoolsete positsioon, kelle reiting on hetkel neli protsenti," märkis Mölder. 

Tema sõnul on Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 suhteliselt nõrk positsioon praeguseks tekitanud olukorra, kus valitsuserakondade koondtoetus on rekordiliselt madalal tasemel. Praegusel hetkel on see 32,6 protsenti, mis on Norstati reitingute ajaloo kõige madalam tulemus.

Valitsuse koondtoetus langes alla 40 protsendi pärast 2023. aasta riigikogu valimisi, Kaja Kallase kolmanda valitsuse ajal. "Peaministrivahetus eelmise aasta keskel siin midagi muutnud ei ole. Kõikide eelnevate valitsuste puhul, mis Norstati reitinguperioodi jäävad, kaasa arvatud Jüri Ratase teise valitsuse puhul, mis koosnes Keskerakonnast, EKRE-st ja Isamaast, püsis valitsuserakondade koondtoetus pikas plaanis üpriski stabiilselt 40 ja 50 protsendi vahel. Ainult Kaja Kallase esimese valitsuse ametisse astumise järel ning vahetult enne ja pärast Kallase teise valitsuse ametisse astumist oli valitsuserakondade koondreiting lühiajaliselt üle 50 protsendi," lisas Mölder.