2024. aasta neljandas kvartalis lasi Eesti Pank ringlusse 7,8 miljonit pangatähte, mille koguväärtus oli 266 miljonit eurot, ja 3,2 miljonit käibemünti, mille koguväärtus oli 1,5 miljonit eurot.
Veidi üle poole väljastatud pangatähtede arvust olid 50-eurosed ning võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga oli väljastatud pangatähtede kogus kuus protsenti suurem. Müntidest väljastati koguseliselt kõige rohkem 1-sendiseid, mida oli ringlusse lastud müntide koguarvust 21 protsenti. Võrreldes eelneva aasta sama kvartaliga väljastati käibemünte aga 28 protsenti vähem, märkis Kristjan Lember, Eesti Panga sularahaanalüütik.
Neljandas kvartalis tagastati Eesti Panka 6,8 miljonit pangatähte väärtusega 230 miljonit eurot. Kõige rohkem tagastati 50euroseid pangatähti, mille arv moodustas 40 protsenti kõikidest tagastatud pangatähtedest. Tagastatud pangatähtede koguarv oli 7 protsenti suurem kui 2023. aasta neljandas kvartalis. Sorteerimise käigus hävitati 1,8 miljonit käibekõlbmatut pangatähte, ülejäänud pangatähed suunati uuesti ringlusesse.
Neljandas kvartalis tagastasid kommertspangad Eesti Panka 6,5 miljonit käibemünti väärtusega 1,5 miljonit eurot. Enim tagastati 2-sendiseid, mis moodustasid Eesti Panka tagastatud müntide koguarvust 25 protsenti. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga tagastati 26 protsenti rohkem käibemünte.
Käibemüntide väljastamise ja tagastamise mahtu mõjutas neljandas kvartalis suuresti Omniva ja Eesti Panga korraldatud mündivahetusteenus. 2024. aastal vahetasid inimesed kahes Omniva postkontoris kokku 3,6 miljonit käibemünti. Mündivahetusteenus on toetanud müntide tõhusamat taasringlust ja vähendanud vajadust uusi münte juurde toota.
Neljandas kvartalis võeti sularahaautomaatidest raha välja 5,5 miljonil korral ja 934 miljoni euro väärtuses. Aasta varasemaga võrreldes oli väljavõtmiste arv umbes viis protsenti väiksem. Sularaha maksti neljandas kvartalis sularahaautomaatidesse sisse 520 miljoni euro väärtuses ehk neli protsenti vähem kui aasta varem samal ajal.
2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis 662 sularahaautomaati, millest 222 oli raha sissemaksmise võimalusega. Peale sularahaautomaatide saab sularahatehinguid teha 21 pangakontoris.
Pankade ja müügikohtade koostöös saab sularaha välja võtta ligi 700 poekassast üle Eesti.
Münte saab krediidiasutuses mündimasina abil oma pangakontole kanda kümnes asukohas üle Eesti. Lisaks saab münte vahetada veebruari lõpuni kahes Omniva postkontoris: Tallinnas Rocca al Mare kontoris ja Tartus Eedeni keskuse postkontoris.
Eesti Pank vahetab endiselt Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. 2024. aasta neljandas kvartalis tehti Eesti Pangas 191 kroonisularaha vahetustehingut kokku 45 703 euro väärtuses. Praeguseks on vahetamata veel 43,6 miljoni euro väärtuses Eesti kroone: 28,4 miljonit pangatähte 36,9 miljoni euro väärtuses ja 319,5 miljonit münti 6,7 miljoni euro väärtuses. Huvi kroonide eurodeks vahetamise vastu on viimastel aastatel olnud väga väike.
Eesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja -münte. Neljandas kvartalis tehti 59 sularahaekspertiisi, mille käigus analüüsiti 563 pangatähe ehtsust ja vajadusel määrati pangatähe kahjustuse ulatus. Ümber vahetatakse pangatähed, millest on säilinud üle poole. Kahjustatud pangatähed kõrvaldatakse ringlusest ja hävitatakse.
Neljandas kvartalis registreeriti Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel Eestis 105 võltsitud europangatähte, millest suurem osa olid 20- ja 50eurosed kupüürid. Soovitame kõigil sularaha kasutavatel ettevõtetel, aga ka eraisikutel olla kõikide rahatähtede suhtes tähelepanelik. Samuti tasub reisides olla sularahaga arveldamisel hoolas. Neljandas kvartalis tuvastati ka 46 mündivõltsingut.
Eesti krooni pangatähti ja münte saab vahetada keskpanga muuseumipoes muuseumi lahtiolekuaegadel teisipäevast reedeni kella 12–17 ja laupäeviti kella 11–16. Rikutud või kahjustada saanud pangatähtede ekspertiisi saatmiseks saab pöörduda oma kodupanga poole või Eesti Panga muuseumipoodi.
Alates 1. jaanuarist kehtib kõikides Eesti müügikohtades sularahamaksetele ümardamisreegel. 2025. aasta algusest hakkas Eestis kehtima ümardamisreegel, mille järgi ümardatakse müügikohtades ostukorvi lõpphind lähima 5 sendiga jaguva summani. Lõpphinda ümardatakse üksnes siis, kui ostja maksab sularahas. Seega pole müügikohtadel vaja 2025. aastast enam 1- ja 2-sendiseid vahetusrahana tagasi anda.
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/02/04/Voruma kulastus Vladimir Svetiga (3).jpg?width=2023&height=1390)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/01/22/tootajaid ja kultuurielu tunnustamine voru kannel (1).jpg?width=2023&height=1349)
