Eesti.ai tellimusel valmis esimene Eesti konteksti loodud tehisaru kirjaoskuse pädevusmudel, mis annab ühtse aluse hindamiseks, kui hästi oskab tööealine elanikkond tehisaru kasutada ning aitab seda oskust ka sihipäraselt arendada.
Kuigi tehisaru mõju ulatub juba pea kõikidesse elu- ja töövaldkondadesse, on inimeste valmisolek ja oskus seda kasutada väga erinev. Pädevusmudeliga luuakse ühtne alus Eesti tööealise elanikkonna tehisaruga seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute mõistmiseks, hindamiseks ning arendamiseks. Mudeli töötas koostöös eesti.ai-ga välja Tallinna ülikooli õpitehnoloogiate dotsent Linda Helene Sillat.
"Tehisaru kirjaoskus ei tähenda ainult oskust kasutada mõnda konkreetset või mitut tööriista. See hõlmab ka kriitilist mõtlemist, oskust hinnata teabe usaldusväärsust, mõista tehisaru võimalusi ja piiranguid ning teha enda erialast lähtuvalt teadlikke otsuseid," rääkis Sillat.
Pädevusmudel kirjeldab tehisintellektiga seotud oskusi baas-, rakendus- ja edasijõudnu tasemel, hõlmates seejuures viit valdkonda: tehisaru tehnoloogiad, rakendused ning digisisu loomine, tehisaru eetika ja turvalisus, inimkeskne mõtteviis ja suhtlus, tehisaru süsteemide disain ning info- ja andmekirjaoskus.
Sillati sõnul on mudel loodud kasutamiseks eri rollides ja sektorites, spetsialistidest ja juhtidest kuni teenindus- ja tugifunktsioonide töötajateni, ettevõtjate ning täiendusõppes osalejateni. See võimaldab sõnastada õpiväljundeid, kujundada koolitusprogramme, määratleda hindamiskriteeriume ning hinnata arengut tehisaru kasutamise oskustes.
Pikemas perspektiivis võib mudelist kujuneda oluline tööriist ka tööandjale, aidates kirjeldada ametikohal vajalikku tehisaru kirjaoskust ning toetades värbamis- ja arenguprotsesse.
Sillat rõhutas, et tegemist on olulise sammuga selles suunas, et Eesti inimesed kasutaksid tehisaru võimalusi teadlikult, tulemuslikult ja turvaliselt. Siiski jääb ka uue mudeli puhul vastutus tehisaru väljundi ja selle korrektse kasutamise eest alati kasutajale.
