EESTI ELU

Perehüvitiste seaduseelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Perehüvitiste seaduseelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Riigikogus oli kolmapäeval esimesel lugemisel perehüvitiste seaduse eelnõu, millega suurendatakse 1. jaanuarist 2023 esimese ja teise lapse, üksikvanema lapse ja lasterikka pere toetusi ning indekseeritakse lasterikka pere toetus alates 1. maist 2024, teatas sotsiaalministeerium.

"Elukalliduse tõus puudutab kõiki Eesti inimesi, mistõttu on oluline toetada lastega perede toimetulekut ja anda ka keerulisteks aegadeks kindlustunnet perelisa planeerimisel," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. "Siinkohal tuleb aga tõdeda, et toetustest üksi ei piisa. Perelisa planeerimisel on sama olulised kodulähedased pakutavad teenused ja keskkond, kus on turvaline lapsi kasvatada."

Haiguslehele jäämine võib minna inimesele peagi kallimaks

Haiguslehele jäämine võib minna inimesele peagi kallimaks

Haiguslehele jäämine ähvardab minna inimesele kallimaks, kui poliitikud ei jõua kokkuleppele ja riigikogu jätab pikendamata praegu kehtiva haiguslehtede ajutise hüvitamise korra, kirjutab Postimees. 

Sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Peep Peterson esitas neli nädalat tagasi valitsusele 30 miljonit eurot maksva kava, millega põlistada haiguslehtede hüvitamise ajutine kord. Koroona ajal, kui sundkorras pidid koju jääma ka terved, aga viirushaigega kokku puutunud inimesed, muudeti haiguslehtede eest maksmine inimesele soodsamaks. Kui varem alustati haiguslehe hüvitamist neljandast haiguspäevast, siis ajutiselt jäi töötaja omavastutuseks vaid esimene haiguspäev.

Haiglaravil on 224 koroonaviirusega nakatunud patsienti

Haiglaravil on 224 koroonaviirusega nakatunud patsienti

Esmaspäevahommikuse seisuga vajab Eestis haiglaravi 224 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist intensiivravil on kaheksa.

Nädala jooksul toimetati haiglasse kokku 176 patsienti, kellest 66 sümptomaatilise koroonaviiruse tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on vähenenud 10,9 pealt 8,7 peale. Nädala jooksul suri 16 inimest vanuses 38-96, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul lisandus eelmisel nädalal 3242 haigusjuhtu, millest 1063 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2179 kliiniliselt diagnoositud.

„Eelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv suhteliselt stabiilne, vähenedes 6,9 protsendi võrra. Suuremat haigestumise kasvu täheldati vanuserühmades 5-9 ja 10-14,“ selgitas Varjas ja lisas, et R ehk nakatumiskordaja on üle-eestiliselt 0,92. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.

Nädala jooksul manustati 5239 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 155. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 482 586 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7 protsenti.

Nädala reoveeseire tulemuste põhjal on reovees SARS-CoV-2 viiruse sisaldus kasvanud, olles 69 protsendi ulatuses punasel ohutasemel. 19 protsenti seiratud asulaproovidest on oranžil tasemel. Võrreldes eelmiste nädalatega on oluliselt kasvanud punases ohutasemes proovide osakaal.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD