EESTI ELU

Tõelist külma ennustatakse novembri teiseks pooleks

Sünoptikud ja ilmatargad ennustavad, et esimest lund võib oodata juba novembri keskpaigas, mil ilm läheb külmemaks.

Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak möönis, et lähiajal püsivad õhutemperatuurid päeval plusspoolel. Külmalained on lühiajalised ja vaid mõnel ööl langeb õhutemperatuur alla 0 kraadi.

«Ühena usaldusväärsetest ilmamudelitest prognoosib Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus lähema kuu jooksul keskmisest 1-3 kraadi, mõnel päeval kuni 5-6 kraadi kõrgemat keskmist temperatuuri,» ütles juhtivsünoptik ja lisas, et külmema õhu sissetungi on tõenäoliselt sagedamini oodata novembri teisel poolel, mil võib hakata ka lund sadama.

Paljak lisas, et praegustele andmetele tuginedes ei jää esimene lumi maha. Püsiv lumikate tekib tema sõnul tõenäoliselt idapoolsetes maakondades detsembris, Lääne-Eestis veel hiljem.
Küsimusele, kas lähiajal on oodata sama tugevat tuult ja tormi nagu üle-eelmisel nädalal, vastas Paljak eitavalt. «Lähipäevil tugevneb tuul rannikul vahetevahel puhanguti 15, laupäeval Soome lahe ääres kuni 18 m/s, aga tugevamat tormi esialgsetel andmetel lähema nädala jooksul oodata pole.»

«Loomad ei ole veel päris talveunne jäänud ja mesikäpp keerab veel neli korda külge, enne kui unne jääb. Nüüd tuli noorkuu ja noore kuu esimene ots ilmselt natukene veel trikitab,» ütles ilmatark ja metsavana Arvo Saidla, kes arvas sarnaselt juhtivsünoptikuga, et päris külmaks võiks minna novembri keskpaigast.

Samas sõnas Saidla, et kuna nii tänavune suvi kui ka sügis on olnud ekstreemsust täis, ei saa välistada, et püsivad miinuskraadid võivad tulla juba varem. «Tuleb järsk külmaperiood. Millal, jään vastuse võlgu,» lausus Saidla.

Küsimusele, millal esimene lumi maha võiks sadada, ütles metsavana, et vahetult enne kadripäeva. Ta lisas, et talve esimene pool on pehmem, veebruar ja märts aga talvisemad.

Setomaa tahab 3 miljoni euroga remontida Värska Gümnaasiumi

Värska gümnaasium ootab pikisilmi remonditöid  Foto: AIGAR NAGEL

Setomaa Vallavalitsus kuulutas välja riigihanke, et leida Värska Gümnaasiumi rekonstrueerija; hanke eeldatavaks maksumuseks on 3 miljonit eurot. 

Aadressil Pikk 13 asuva 1984.–1986. aastal ehitatud funktsionalistlikus stiilis kolmekorruselise hoone rekonstrueerimise käigus uuendatakse tehnosüsteeme ning kaasajastatakse ruumide planeering vastavalt tänasele kooli vajadusele, selgub hankedokumentidest. Hoone on amortiseerunud ning vajab põhjalikumat remonti.

2021. aasta kinokülastuste arv oli viimase 16 aasta madalaim

Foto: Aigar Nagel

2021. aasta kinokülastuste arv oli viimase 16 aasta madalaim, selgub statistikaameti ülevaatest. 

Eelmisel aastal toodeti Eestis 25 täispikka filmi, millest 14 olid mängu- ja 11 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis 103, millest 46 moodustasid dokumentaal-, 45 mängu- ning 12 animafilmid. Kinoekraanidel linastus 299 filmi, mida on võrreldes 2020. aastaga 69 võrra vähem. Kinokülastuste arv langes 1,39 miljonini.

Statistikaameti analüütiku Erik Lesta sõnul oli mullune kinokülastuste arv viimase 16 aasta madalaim, samas suurusjärgus külastati kinosid aastatel 2005 ja 2006. „Kui 2019. aastal külastati kinosid ligi 3,7 miljonit korda, siis mullu oli vastav arv ligi 1,4 miljonit, mis tähendab, et pandeemia-eelse ajaga võrreldes on külastuste arv langenud 2,3 miljoni võrra ehk 2,7 korda,“ ütles Lest. 

Kõige populaarsem film kinodes oli konkurentsitult Bondi filmide seeria „007: surm peab ootama“, mida käidi vaatamas 98 095 korda ning mille kassatulu oli üle 600 miljoni euro. Järgnesid „Kiired ja vihased 9“ ning Frank Herberti romaani põhjal valminud ulmefilm „Düün“ vastavalt 56 555 ning 53 545 külastusega. Eesti filmidest oli möödunud aastal esirinnas Andrus Kivirähki samanimelisel näidendil põhinev mängufilm „Eesti matus“, mida käidi vaatamas 43 083 korda.

Analüütiku sõnul on ühiskondlik suletus, ettevaatlikus ning kultuuris osalemise võimaluste ahenemine pannud eestimaalased leidma kinofilmidele alternatiivseid meelelahutusviise. „Pandeemia ajal populaarsust kogunud voogedastusplatvormide nagu Netflix, Elisa Huub, Jupiter või Viaplay kasutamine tundub olevat mõjutanud kinokülastuste aktiivsust ning teleteenuste edastajate tasulised paketid või tasuta sarjad ja filmid imponeerivad inimestele üha enam,“ sõnas Lest. 

Mullu imporditi Eestisse 178 kinofilmi, mida on 14 protsenti vähem kui 2020. aastal ning 37 protsenti vähem kui koroonapandeemia-eelsel 2019. aastal. Euroopa riikidest imporditi 94, Ameerika ühendriikidest 75 ja muudest riikidest üheksa filmi.

Peale mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootsid Eesti ettevõtted 2021. aastal 1420 tellimusfilmi, millest 793 olid reklaam-, 324 maine- ja 245 õppefilmid, valmis ka 58 muusikavideot. 

Kasutatud andmed on saadud Eesti Filmi Instituudilt, MTÜ-lt Eesti Filmi Andmebaas ning kogutud statistikaameti küsitlusega. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD