15. mai seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 4494 inimest, nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 9,7 protsenti.

Möödunud nädala jooksul, 9. maist kuni 15. maini, võttis end töötukassas arvele 497 Ukraina põgenikku, selgub töötukassa statistikast.

Töötukassa abiga on Ukraina põgenikest 51,7 protsenti otsimas tööd Harjumaal. Järgnevad 10,6 protsendiga Ida-Virumaa, 8,6 protsendiga Tartumaa ning 5,4 protsendiga Pärnumaa.

End töötuna arvele võtnud rahvusvahelise kaitse saajatest 89,1 protsenti on naised. Vanusegrupiti on registreeritud töötutest 9,5 protsenti 16–24-aastased, 75,8 protsenti 25–54-aastased ning 14,7 protsenti enam kui 55-aastased.

Kõrgharidus on 62,8 protsendil end töötuna arvele võtnud Ukraina põgenikest ja kutseharidus on 10,5 protsendil. Erialase hariduseta on 14,9 protsenti registreeritutest ja 11,7 protsendil on haridustase täpsustamata. 

Viimase ametiala järgi on registreeritute seas enim, 20,5 protsenti, teenindus- ja müügitöötajad. 20 protsenti on aga tippspetsialistid ning 13,7 protsenti tehnikud ja keskastme spetsialistid. 13,8 protsendil eelnev töökogemus puudub. 

Eelmisel nädalal registreeritud uutest töötutest on töötutoetuse saajaid 239 ehk 48,1 protsenti. Kokku saab toetust või hüvitist 74,5 protsenti registreeritutest.

Eelmisel nädalal lõpetati 112 inimese puhul töötuna arvelolek, sest nad leidsid endale töökoha. Kokku on töötuna arvelolek lõpetatud 1614 inimese puhul. 

Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajad saavad end töötuna registreerida alates selle aasta 10. märtsist.

Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1 protsenti, tööhõive määr 69 protsenti ja töötuse määr 5,5 protsenti, kusjuures töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Katriin Põlluääre sõnul oli esimeses kvartalis töötuid 39 600. "Seda on 9200 võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal, kuid võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga on töötute arv siiski 3300 inimese võrra kasvanud," täpsustas Põlluäär pressiteates. 

Töötuid mehi oli 21 600 ja naisi 18 000. Enam kui pooled neist, 55,6 protsenti, on olnud tööta alla kuue kuu. "Pikaajalisi ehk üle aasta tööta olnud inimesi oli 11 100, mida on paarituhande võrra vähem kui aasta tagasi," märkis Põlluäär.

Hõivatuid oli tänavu esimeses kvartalis 675 300 ehk 24 800 võrra rohkem kui mullu. Hõivatutest 341 800 olid mehed ja 333 500 naised. "Hõivatute arv on kasvanud nii meeste kui naiste seas, avalikus ja erasektoris ning on viimaste aastate suurim," lisas juhtivanalüütik.

Täistööajaga töötas 86 protsenti hõivatutest. Ülejäänud töötasid osaajaga ja neist kaks kolmandikku olid naised. Vaeghõivatute ehk nende osaajaga töötajate arv, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli aasta esimeses kvartalis 7000.

Hõivatute arvu kasvu mõjul suurenes ka tööjõus osalemise määr, mis näitab tööjõu ehk hõivatute ja töötute koguarvu osatähtsust. "Tänavu esimeses kvartalis oli see 73,1 protsenti – nii kõrge ei ole tööjõus osalemise määr olnud pikka aega," osutas Põlluäär.

Mitteaktiivseid inimesi oli aasta esimeses kvartalis 263 500 – võrreldes eelmise aasta viimase kvartali ja aastataguse ajaga on see vähenenud. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud, haigused või vigastused.

Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes 2022. aasta esimeses kvartalis Eestisse saabusid.