Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu seekordsed tulemused näitavad, et kuuga on koroonasse nakatumine tuntavalt vähenenud, kuid viiruselaine pole veel läbi. Täiskasvanud elanikkonna hõlmatus viirusevastaste antikehadega püsib üsna muutumatu.

27. aprillist 9. maini kestnud uuringuetapi vältel testiti 2380 inimest, kellest 4,4% andsid positiivse proovi. Neist suur osa oli koroona juba läbi põdenud ja teistele nakkusohtu ei kujutanud, kuid 1,5% kõigist testitud täisealistest olid jätkuvalt nakkusohtlikud. Seda on pea poole vähem kui aprilli alguse seireetapi ajal. Seejuures on nakkuse levimus ühtlane, sõltumata uuringus osalenute vanusest ja soost, ning nakkusohtlikel inimestel on enamasti ka haigustunnused.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on nakatumise langus küll tuntav, kuid paraku veel mitte nii suur, et võiks koroonalainet lõppenuks pidada.

Uuringu tulemused kinnitavad endiselt, et kõige paremini on viiruse eest kaitstud need, kes on lisaks haiguse läbipõdemisele ka vaktsineeritud. Samuti on tõhustusdoosiga vaktsineeritute seas nakatumine kaks korda väiksem kui tavapärase vaktsineerimiskuuri läbinutel.

Antikehade levimuse hindamiseks andis seekordse uuringuetapi vältel proovi 2228 inimest, kellest 86%-l olid antikehad olemas. See näitaja on püsinud kuu jooksul pea muutumatu. Kõige püsivamalt on antikehadega kaitstud vaktsineeritud. Läbipõdenutest on antikehad olemas kolmel neljandikul. „See näitab, et pärast läbipõdemist tekkinud antikehad on vähem püsivad ja kaovad kiiremini kui vaktsineerimise teel saadud antikehad,“ rääkis Kalda.

Käitumisuuringust ilmneb, et inimeste ohutunne on kahanenud ja ohutusabinõudele pööratakse üha vähem tähelepanu. Valdav osa nakatunuga kokkupuutunutest ei võta kasutusele abinõusid, et nakkuse levikut vältida. Seireuuringu tegevjuhi, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul ei piisa viiruselaine lõppemiseks üksnes päikeseliste kevadilmade saabumisest. „Praegu on sobiv aeg, et täiendada tavapärast vaktsineerimiskuuri tõhustusdoosiga ja pidurdada sel moel viiruse levikut. Mida suurema vaktsineerituse taseme suudame suve jooksul ühiskonnas saavutada, seda kaugemale lükkub uue viirusehooaja saabudes järgmise nakkuslaine algus,“ selgitas Jürisson.

Seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline uuringumeeskond koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga. Tegemist on ainsa uuringuga, mis võimaldab saada ülevaate viiruse levimusest kogu täiskasvanud elanikkonnas.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringu info leiab Tartu Ülikooli veebilehelt.

Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.