Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus tänavu märtsis ja aprillis korraldatud tööandjate küsitluse järgi on 72 protsenti tööandjatest viimase kuue kuu jooksul tõstnud töötajate põhipalkasid ja üle kolmandiku, 34 protsenti, plaanib seda teha lähikuudel.

Vaid kümnendik tööandjatest ei ole põhipalkasid muutnud ega plaani seda ka teha, teatasid uuringu läbiviijad. 

Võrdluseks: eelmisel kevadel oli põhipalkasid tõstnud kaks korda vähem tööandjaid, 34 protsenti. Tervisekriisile eelnevalt, 2019. aasta kevadel, oli palkade tõstjaid samuti vähem – 59 protsenti küsitluses osalenud organisatsioonidest.

"Palgatasemeid hakati organisatsioonides taas aktiivsemalt tõstma 2021. aastal, kuid enamasti said sellest osa üksikud töötajad või mõned töötajate grupid. Tänavu on aga märgata, et palgatõus puudutab kõiki töötajaid ja selle suurus jääb enamasti 9–10 protsendi piiridesse, mida on rohkem kui eelnevatel aastatel," selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder pressiteates. 

Viimase viie aasta jooksul ei ole ka sedavõrd palju tööandjaid kevadel järgnevateks kuudeks palgatõusu plaaninud – kõrgeim näitaja oli 2019. aasta kevadel, mil kavatses töötajate palkasid tõsta 27 protsenti vastanutest. Tavapäraselt muudetakse palkasid aasta alguses ja vähem on neid organisatsioone, kus ka ülejäänud aasta jooksul töötasusid planeeritult muudetakse. 

Pooltes organisatsioonides, kus põhipalkade muutust plaanitakse, puudutab palgatõus kõiki töötajaid. Rohkem on neid organisatsioone, kus kavatsetakse tõsta oskustööliste, sealhulgas sõidukijuhtide ja masinaoperaatorite, ja spetsialistide töötasusid. Kavandatud palkade tõus jääb enamasti 5–6 protsendi piiresse, kuid oskustöölistel, tippspetsialistidel ja spetsialistidel sagedamini ka 9–10 protsendi vahemikku.

CVKeskuse turundusjuhi Henry Auväärti sõnul sunnib tööandjaid põhipalkasid muutma tööturu olukord ja vajalike töötajate puudus, mida tõi palgatõusu peamise tegurina välja enam kui iga teine tööandja, täpsemalt 56 protsenti. "Ka tervisekriisile eelneval 2019. aastal oli tööjõupuudus peamine tegur, mis töötasudele mõju avaldas," märkis Auväärt. Ta lisas, et selle aasta esimeses kvartalis avaldati tervelt 73 protsenti rohkem tööpakkumisi kui eelmisel aastal, seega on konkurents sobiva töötaja leidmisel nüüd märgatavalt kasvanud.

Oluliste palgatõusu soosivate teguritena tõid tööandjad uuringus esile veel ka organisatsiooni majandustulemusi, mida märkisid 45 protsenti vastajatest, samuti märkisid 43 protsenti konkureerivate tööandjate palgatasemeid, 40 protsenti majandusolukorda, 38 protsenti olemasolevate töötajate arengut, 37 protsenti töömahtude muutust ja 36 protsenti töötajate palgaootuseid. 

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade, lisatasude ja soodustuste muutumisele. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 377 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale. Vastajate seas olid ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid, mille palgamuutused ka turgu rohkem mõjutavad.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kuulutas välja riigihanke Eesti kagupiiri maismaaosa piirilõikude 9 ja 10 maastiku läbitavuse parendamiseks, tööprojekti koostamiseks ja viivitusaia ehitustööde tellimiseks, hanke eeldatav maksumus on 6 628 000 eurot.

Objekti asukoht on Võru maakonnas, Setomaa vallas, piiripostide vahemikus 405–501 kogupikkusega 20,7 kilomeetrit, selgub hanketeatest. 

Pakkumusi saab esitada 6. juuni pärastlõunani. Leping sõlmitakse aastaks.