EESTI ELU

Sõda Eesti kaubandusvaldkonda olulisi muutusi ei too

BNS 27 Aprill 2022 Comments ()

Sõda Eesti kaubandusvaldkonda olulisi muutusi ei too FOTO: pixabay

Kuigi teatud spetsiifiliste tootegruppide saadavus poodides on seoses Ukraina sõjaga palju kõneainet tekitanud, ei oma konflikt suures plaanis Eesti kaubandussektorile olulist mõju, leidsid kaubandus- ja majandusvaldkonna eksperdid jaekaubanduskonverentsil.

Vaadates Eesti majandust laiemalt, viitas SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor konverentsil asjaolule, et Eesti ja Venemaa majandused ei ole tegelikult omavahel väga tihedalt seotud ega sõltu me ka olulisel määral Venemaa majanduse käekäigust. Näiteks päriselt Eestis valmistatud toodete eksport Venemaale oli eelmisel aastal vaid 2 protsenti.

Impordiga on analüütiku sõnul probleem suurem, aga ka seal tuleb vaadata numbrite sisse, kus üle poole Venemaalt imporditud toodetest moodustab kütus. See pole aga kütus, mida eestlased enda autodesse tangivad, vaid kütus, mis töödeldakse siin ümber ja müüakse maailmaturule edasi ja see ei jäta Eestisse palju lisandväärtust.

Kui vaadata aga konkreetselt kaubandusvaldkonda ja turu dünaamikat, tõi uuringufirma NielsenIQ tegevjuht Erlend Villems välja, et Ukraina sõda inimeste tarbimist olulisel määral mõjutanud ei ole. "Kui vaadata viimaseid nädalaid, mille kohta meil info on, siis midagi drastilist toimunud ei ole. Turu kasv pigem jätkub ja turul olevates tootekategooriates on tõuse ja langusi," rääkis ta.

Teatavaid muutusi tõi konflikt ekspertide sõnul kaasa aga mõnede konkreetsete tootekategooriate ostmises. Näiteks kasvas hüppeliselt jahu, suhkru, õlide, pasta ja riisi ostmine, samuti liha- ja kalatooted. Mõningast tõusu näitasid ka beebitooted, näiteks beebitoidud, mähkmed või piimasegud. Sealjuures tuleb arvestada ka sõjapõgenike aitamise mõju, kus inimesed ostsid ja saatsid Ukrainasse erinevaid toiduaineid, mis statistikat kallutavad.

Ukraina sõja mõju asemel tajuvad tarbijad kaubandusvaldkonnas pigem üldist ostukorvi kallinemist ning see mõjutab ka nende ostuharjumusi. Pooled NielsenIQ omnibuss uuringus osalenud inimestest tõid välja, et nende majandusolukord on viimasel ajal märkimisväärselt halvenenud või muutub see kehvemaks lähemal ajal.

37 protsenti tõid välja, et kuigi nende majandusolukord ei ole halvenenud, on nad teatud sisseostude tegemisel ettevaatlikumad. Tarbimist üleüldiselt inimesed vähendada ei plaani, küll aga plaanib 22 protsenti eestlastest vähendada premium kategooria ehk kallima hinnaklassi toodete soetamist.

NielsenIQ omnibuss uuring viidi läbi selle aasta veebruaris. Eestist osales uuringus 1600 inimest.

Riik toetab põgenike pikaajalise eluaseme kulusid 17 miljoni euroga

BNS 27 Aprill 2022 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Riik toetab põgenike pikaajalise eluaseme kulusid 17 miljoni euroga">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

2 comments

Riik toetab põgenike pikaajalise eluaseme kulusid 17 miljoni euroga FOTO: pixabay

Riik toetab sõjapõgenike pikaajalise eluasemega soetud kulude kompenseerimist üle 17 miljoni euroga.

Sotsiaalkindlustusamet saatis kohalikele omavalitsustele halduslepingu projekti, mille alusel saavad omavalitsused põgenikele ühekordselt hüvitada üürilepingu sõlmimisega seotud kulusid, sealhulgas üürilepingu sõlmimise, hädavajaliku sisustuse ja maakleritasu kulud. Riigikogule esitatavas 2022. aasta lisaeelarve eelnõus on sotsiaalkindlustusameti eelarvesse selleks planeeritud 17,121 miljonit eurot.

Kantar Emor: Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist

BNS 27 Aprill 2022 Comments ()

2 comments

President Alar Karis FOTO: Alar Karis Facebook

Eesti elanikud usaldavad poliitikutest kõige enam Alar Karist, Kersti Kaljulaidi ja Marina Kaljuranda, selgub Kantar Emori tehtud poliitikute usaldamise uuringust.

Usaldusväärsuse tipu moodustavad seega presidendi ametiga kas otseselt või kaudselt seotud isikud. Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat aastal 2016 ning osa tolleaegsest populaarsusest on tal endiselt veel ka säilinud.

Neljandal kohal on Kaja Kallas, kelle usaldusväärsus on võrreldes selle aasta jaanuariga peaaegu kahekordistunud. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses olid ühiskonnas väga aktuaalsed energiahindade järsu kallinemise ja tervisekriisiga seotud teemad, kus üleüldise kriitika keskpunktis olid valitsuse otsused või paljude jaoks vajalike otsuste puudumine. Süüdistuste kõige suurem koorem ja kriitika langes seejuures peaministrile. Kuid pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale langesid need probleemid rohkem tagaplaanile ning uues süvenevas julgeolekukriisis on Kaja Kallas peaministri rolli täitmisega hästi toime tulnud ning see väljendub ka usalduse kasvus tema suhtes.

Üle kahe kolmandiku eestimaalastest ei usalda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhtpoliitikuid Mart Helmet ja Martin Helmet, neid usaldavad jätkuvalt vaid EKRE valijad. Mitteusaldus nende poliitikute vastu, kes ka enne olid mitteusaldamise poolest edetabeli tipus, on võrreldes jaanuarikuuga veelgi kasvanud. Erandiks siin on Kaja Kallas.

Enamikule Eesti elanikest on tegevpoliitikutest praktiliselt tundmatud Tiit Terik, Lauri Läänemets ja Andres Sutt, nemad juhivad nn „ei oska öelda“ edetabelit.

Andmed põhinevad Kantar Emori läbi viidud üle-eestilise esindusliku valimiga veebiuuringutel. Aprillis küsitleti 1192 elanikku vanuses 15–84. Uuringus paluti vastajatel hinnata, keda nad nimetatud poliitikutest usaldavad, keda ei usalda ning kelle kohta ei oska arvamust avaldada. Poliitiliste isikute nimekirja kuulusid suuremate erakondade juhid, eelmiste valimiste populaarsemad kandidaadid ning riigikogu esimees ja Eesti president.

2022. aasta aprillikuises ja ja jaanuari uuringus küsiti järgmiste isikute kohta: Jaak Aab, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Yana Toom, Urmas Paet, Urmas Reinsalu, Andrus Ansip, Toomas Hendrik Ilves, Indrek Saar, Marina Kaljurand, Martin Helme, Siim Kallas, Helir-Valdor Seeder, Kristina Kallas, Riho Terras, Mart Helme, Jaak Madison, Kaja Kallas, Henn Põlluaas, Tanel Kiik ja teised.

Poliitikute usaldamise trendiuuring toimub Kantar Emori ettevõtmisel ja selle varalised ning mittevaralised õigused kuuluvad AS-ile Emor.