Eesti Energia erakliendile väljastatud märtsikuu keskmine elektriarve oli 49 eurot, mis jäi nii veebruari kui ka aastataguse ajaga samale tasemele. Väiksema kui 50-eurose arve sai 70% klientidest.

Märtsi keskmine börsihind (käibemaksuta) oli käimasoleva aasta kalleim – 15,12 senti/kWh. Jaanuaris jäi hinnatase 14,17 sendi/kWh, veebruaris aga 10,46 sendi/kWh juurde.

Eesti Energia juhatuse liikme Agnes Roosi sõnul rakendus märtsis viimast korda valitsuse kehtestatud hinnalagi, milleks on 12 senti/kWh kohta. Märtsis sai ligi 2,4 miljoni euro ulatuses riiklikku toetust 54% Eesti Energia klientidest.

„Kuigi energia hinnatõusu leevendusmeetmed lõppesid 31. märtsi seisuga, on kuni keskmise sissetulekuga leibkondadel siiski võimalik kohalikelt omavalitsustelt ka aprillikuu eest toetust saada. See puudutab elektri-, gaasi- ja küttearvete osalist kompenseerimist,“ sõnas Roos.

Neile, kes soovivad elektrihinna kõikumise riske ka tulevikus tasandada, pakub Eesti Energia võimalust elektrihind tervelt viieks aastaks lukku lüüa. Eestis on tegemist esimese eraklientidele mõeldud pikaajalise pakkumisega.

„Meie uusim elektripakett Kindel Pluss annab elektrihinna suhtes kindlustunde ning lubab kodukulusid ette planeerida. Kuigi viisaastak võib esiti liiga ettenägematu ajana paista, siis elektrituru prognoosid kõnelevad vastupidist. Tänapäeva maailm on teadmatust täis ning elektrihind teeb oma jänesehüppeid edaspidigi,“ selgitas Agnes Roos. Roos soovitab Kindel Plussiga liitumist just hinnatundlikule ning stabiilsust otsivale kliendile. Vähem tähtis pole seegi, et uus pakett müüb vaid kohalikes tuuleparkides toodetud rohelist energiat Eesti Energia arvete statistika ei anna täit ülevaadet kogu Eesti kohta, sest teiste elektrimüüjate turuosa moodustab kokku ligi 40%.