EESTI ELU

61% meestest haaraks relva, kui Eestile kallale tungitaks

61% meestest haaraks relva, kui Eestile kallale tungitaks FOTO: mil.ee

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Norstat Eesti AS poolt läbi viidud küsitlusest selgub, et kui Eestile kallale tungitaks, siis Eesti kodakondsusega meestest oleks oleks 61 protsenti valmis relva haarama ning 20 protsenti ei oleks seda valmis tegema.

Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu on ka Eesti ühiskonnas tekitanud aktiivsema arutelu teemal, et kui paljud oleks Eestis valmis kodumaa kaitsmiseks sõjategevuses osalema. Kuigi kaitsetegevuses saab kaasa lüüa mitmel moel, siis Ühiskonnauuringute Instituudi viimases küsitluses küsiti, kui paljud oleks valmis võtma relva ja otseses lahingutegevuses osalema.

Vastajatele esitatud küsimus oli järgmine: “Kui Eestile tungitaks kallale, kas haaraksite relva, et Eestit kaitsta?” 44 protsenti vastas “Jah, kindlasti” või “Jah, pigem”, 35 protsenti “Ei, pigem mitte” või “Ei, kindlasti mitte” ning 20 protsenti ütles “Ei tea”.

Kõikidest eesti rahvusest vastajatest oleks valmis relva haarama 47 protsenti ning muust rahvusest vastajatest 32 protsenti. Meestest oleks valmis relva haarama 61 protsenti ning naistest 30 protsenti. Eesti rahvusest meestest 65 protsenti ning naistest 31 protsenti, muust rahvusest meestest 37 protsenti ning naistest 29 protsenti.

Kui vaadata ainult kuni 60-aastaste eesti rahvusest meeste vastuseid, siis oleks valmis relva haarama 67 proptsenti. Väiksem on valmisolek 18-24-aastaste eesti rahvusest noormeeste seas (52 protsenti oleks valmis relva haarama) ning kõige suurem 50-60-aastaste seas (80 protsenti oleks valmis relva haarama).

Lisaks küsiti: “Kas Teie arvates ähvardab Eestit praegu otsene sõjaline oht?” 33 protsenti vastas “Jah, kindlasti” või “Jah, pigem”, 55 protsenti “Ei, pigem mitte” või “Ei, kindlasti mitte” ning 12 protsenti vastas “Ei tea”. Eesti rahvusest vastajatest pelgab otsest sõjalist ohtu praegu 35 protsenti ning muust rahvusest vastajatest 24 protsenti.

Märtsi alguses läbi viidud küsitluses arvas kodanikest 27 protsenti, et Eestit ähvardab otsene sõjaline oht ning 64 protsenti, et mitte. Seega on kuue protsendipunkti võrra kasvanud nende kodanike osakaal, kes tajuvad sõjalist ohtu Eestile.

Norstati küsitlus viidi läbi 5.- 9. aprillini läbi veebikeskkonas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 942 vastajat.

Haigekassa: lastele on hambaravi rahastus jätkuvalt tagatud

Haigekassa: lastele on hambaravi rahastus jätkuvalt tagatud FOTO: Pixabay

Haigekassa kinnitab, et tasub kõikide alla 19-aastaste laste hambaravi eest ning vajaminev rahastus on selleks olemas.

Sotsiaalmeedias on viimastel päevadel levimas postitused, milles väidetakse, et haigekassa ei rahasta rahapuuduse tõttu laste hambaravi. Sellised väited ei vasta tõele.

Kruuse tunnustas maaeluga seotud teadustööde autoreid

Võru Gümnaasium FOTO: Aigar Nagel

Maaeluminister Urmas Kruuse andis kolmapäeval Eesti Rahva Muuseumis toimunud õpilaste teadusfestivalil üle maaeluministeeriumi eripreemiad parimatele maaeluga seotud teadustööde autoritele.
 
"Mul on hea meel tõdeda, et huvi maaelu teemade vastu on olnud tänavusel õpilaste teadustööde riiklikul konkursil suur. Töid esitati paljudest koolidest üle Eesti, nii maalt kui ka linnast, ning erinevatest kooliastmetest," ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

"Võin kinnitada, et õpilaste maaelu ja põllumajandust käsitlevate teadustööde läbivaatamine ministeeriumi töörühmas on väga põnev tegevus. See annab pildi sellest, kuidas tänapäeva noored maaelu näevad ning seda teadusega seovad. Teemade ring oli tänavu lai, puudutades looma- ja taimekasvatust, toiduohutust, ringmajandust, mullatervist, keskkonnahoidu ja palju muud," lisas minister. 
 
Maaeluministeeriumi töörühm hindas töö juures teema olulisust, töö põhjalikkust ja autori pühendumust. Kõigi osalejate puhul oli hindajatel hea meel täheldada teemades innukat kaasalöömist ja järeldusteni jõudmist. Töörühm avaldas lootust, et võitjad jätkavad oma valitud suunal ja neile läheb ka edaspidi korda teadustöö, maaelu ja toidutootmise järjepidevus.
 
Tänavu pälvisid maaeluministeeriumi eripreemia Artjom Tšitšerin Tallinna Kesklinna Vene gümnaasiumi, 11. klassist. Tema töö keskendus sünteetilise bioloogia tööriistade kasutamisele geneetiliselt modifitseeritud pärmi Rhodotorula toruloides tüvede loomisel. Autoril on edasise uurimistöö hüpotees juba sõnastatud ja töö eduka edasiarenduse eeldused olemas. Juhendaja on Petri-Jaan Lahtvee Tallinna tehnikaülikoolist.

Samuti Kerttu Vill Võru gümnaasiumi 12. klassist. Tema tegeles oma uurimistöös Võru kauplustes müüdavate mineraalvee liikide päritolu, keemilise koostise ja omaduste võrdlemisega. Töö pakub kasulikke näpunäiteid, kuidas valida sobiv mineraalvesi isiklikke vajadusi silmas pidades. Juhendaja on Ulvi Kruus, kes on Võru gümnaasiumi keemiaõpetaja.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD