EESTI ELU

Venemaa kodanikud taotlevad aktiivselt Eesti kodakondsust

Venemaa kodanikud taotlevad aktiivselt Eesti kodakondsust FOTO: Pixabay

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on Venemaa kodanikud alates sõja algusest esitanud kolm korda rohkem taotlusi Eesti kodakondsuse saamiseks kui mullu samal perioodil.

Alates 24. veebruarist on avaldanud soovi saada Eesti kodakondsust 113 praegust Venemaa kodanikku, teatas PPA pressiesindaja kolmapäeval. Seda on üle kolme korra rohkem, kui mullu samal perioodil. Kokku on PPA välismaalastelt sel aastal saanud 285 taotlust Eesti kodakondsuse saamiseks. Neist üle poolte ehk 151 taotlust on esitanud Venemaa kodanikud.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kodakondsuse taotlejate arv kasvanud viiendiku võrra. Tänavu esitas taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks ka 104 määratlemata kodakondsusega inimest, 12 Ukraina ja neli Valgevene kodanikku.

Eelmisel aastal sai Eesti kodakondsus või taastas Eesti kodakondsuse kokku 1029 inimest, nende hulgas oli 639 määratlemata kodakondsusega inimest ja 296 endist Venemaa kodanikku.

"Rohkem kui pooltel uutel Eesti Vabariigi kodanikel polnud varasemalt ühegi riigi kodakondsust ning PPA-l on hea meel tõdeda, et nii paljud Eesti püsielanikud teevad valiku Eesti Vabariigi kodakondsuse kasuks. Eesti kodakondsus annab inimestele palju rohkem võimalusi ja õigusi ning avab uusi uksi,“ sõnas PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Marina Kadak.

Eesti kodakondsuse taotluse saab soovi korral esitada PPA teeninduses vaid eelneva aja broneerimisel ning aega saab broneerida PPA iseteeninduses https://broneering.politsei.ee/

Riigikogus vastu võetud seadus vabastab lapselapsed vanavanemate hoolduskohustusest

Riigikogus vastu võetud seadus vabastab lapselapsed vanavanemate hoolduskohustusest. FOTO: Pixabay

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on vähendada bürokraatiat, luua õigusselgus ja aidata kaasa kvaliteetsema hoolekandelise abi pakkumisele sotsiaalhoolekande valdkonnas.

Seadusega nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste, mis tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud.

Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid. Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustusest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud tasuma oma vanavanema hoolduse eest.

Üle poolte Eesti peredest on annetanud raha Ukraina toetuseks

FOTO : AIgar Nagel

Norstati värskest uuringust selgub, et 51 protsenti Eesti perekondadest on teinud rahalise annetuse Ukraina toetuseks ja kolmandik aidanud sõjapõgenikke vajalike esemetega.

“Sõda Ukrainas läheb eestlastele väga korda ja endale jõukohase panusega on panustanud paljud. Küsitlus näitas, et ka kuni 550 eurot kuus teenivatest ehk kõige madalama sissetulekuga inimestest elab iga teine sellises leibkonnas, kus on peetud võimalikuks mingi summa ukrainlaste abistamiseks anda,” kommenteeris küsitlustulemusi uuringufirma Norstat Eesti juht Evelin Pae.

Tema sõnul on kõige heldemad annetajad olnud kõrgepalgalised, enam kui 2000-eurose kuusissetulekuga inimesed, kellest koguni 74 protsenti on enda sõnul teinud rahalise annetuse.

Vanusegrupiti on aktiivseimad kõige nooremad ehk 18-29-aastased ja kõige eakamad, enam kui 60-aastased küsitletud, kellest on Ukraina heaks rahaliselt panustanud vastavalt 58 ja 56 protsenti vastanuist. Regiooniti on kõige agaramalt ukrainlastele rahalist toetust tulnud Lõuna- ja Lääne-Eestist, kus annetuse on teinud 58 protsenti perekondadest. Vajalikke esemeid on annetanud 33 protsenti ja ise vahetult sõjapõgenikega suhelnud iga neljas Eestis elav pere.

Eestis elavatest vene peredest on rahalisi annetusi Ukraina heaks teinud 18 protsenti ja vajalike esemetega aidanud 22 protsenti. Vahetult suhelnud on sõjapõgenikega 31 protsenti vene rahvusest Eesti elanikest ja 21 protsenti eestlastest.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD