EESTI ELU

VIDEO Jõulumargid tähistavad 30 aasta möödumist esimesest jõulumargist

Omniva annab neljapäeval välja selle aasta jõulumarkide komplekti - juba traditsiooniks muutunud jõulumarkide ilmumisel on seekord ümmargune tähtpäev, kuns esimene Eesti jõulumark ilmus 30 aastat tagasi.

„Esimene jõulumark anti Eestis välja 1992. aastal ja see kujutas stiliseeritud jõulukuuske. Need jõulumargid olid ka muus mõttes märgilised – tegemist oli esimeste taasiseseisvunud Eestis trükitud postmarkidega,“ ütles Omniva juhatuse esimees Mart Mägi. „Aastate jooksul on paljud Eesti kunstnikud loonud väga eripalgelise kujundusega jõulumarke. Ka selle aasta jõulumargid rõõmustavad meid kauni sõnumi ja kujundusega.“ 

Kunstnik Made Balbatit inspireeris jõulumarkide ja -kaartide kujundamisel kaitseingli kujund. „Kaitseingli valisin eelkõige seetõttu, et elame praegu väga keerulisel ja raskel ajal. Samas, kaitseingel hoiab ning valvab meie üle, ta juhatab õigele teele. Oluline on meeles pidada, et ei tohi kaotada usku ja lootust!“ rõhutas Balbat. 

Made Balbat on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala. Viimasel ajal on ta tegelenud peamiselt digitaalse meediaga – tema pildid põhinevad sageli kirjandusel, tuntud lugudel ja muinasjuttudel. Lisaks illustratsioonidele teeb kunstnik originaalgraafikat: traditsioonilisi söövitusi ja kuivnõelu. Graafilise disaini vallas on Balbat kujundanud palju erinevaid raamatuid, loonud kalendreid ja postkaarte. 

Siseriikliku tariifiga jõulumarki trükiti trükikojas Vaba Maa kokku 400 000 ning rahvusvaheliste kirjade ja kaartide jaoks mõeldud marki 150 000. Koos markidega ilmuvad ka esimese päeva ümbrik ning infokaart ja Toompea postkontoris on kasutusel esimese päeva tempel. Lisaks postiasutustele ning edasimüüjatele saab jõulumarke ja -kaarte osta Omniva e-poest.

15. detsembril 1992. aastal ilmunud esimesed jõulupostmargid kujundas Uko Künnap, üks neist maksis 30 senti ja teine 2 krooni. Need olid esimesed taasiseseisvunud Eestis trükitud postmargid. Sellest ajast on jõulumargid ilmunud Eestis igal aastal ja neid on kujundanud paljud erinevad kunstnikud. Aastal 1994 sai üks jõulumarkidest ületrüki, kui osale tiraažist trükiti peale uus hind. See lisas hinnale 20 krooni ehk 2,50 eurot Estonia laevahuku ohvrite fondi jaoks.

Aastal 1999 tehti jõululoteriimargid, mis olid numereeritud kuuekohalise numbriga ning nendega oli võimalik võita rahalisi auhindu. Aastal 2007 kujundas ühe jõulumargi Ilon Wikland ja samast aastast on jõulumargid iseliimuvad. Aastal 2016 üllatati piparkoogilõhnaliste jõulumarkidega ja 2017. aastal valmistati erikujulised lõhnavad jõulumargid.  

Perehüvitiste seaduseelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Perehüvitiste seaduseelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Riigikogus oli kolmapäeval esimesel lugemisel perehüvitiste seaduse eelnõu, millega suurendatakse 1. jaanuarist 2023 esimese ja teise lapse, üksikvanema lapse ja lasterikka pere toetusi ning indekseeritakse lasterikka pere toetus alates 1. maist 2024, teatas sotsiaalministeerium.

"Elukalliduse tõus puudutab kõiki Eesti inimesi, mistõttu on oluline toetada lastega perede toimetulekut ja anda ka keerulisteks aegadeks kindlustunnet perelisa planeerimisel," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. "Siinkohal tuleb aga tõdeda, et toetustest üksi ei piisa. Perelisa planeerimisel on sama olulised kodulähedased pakutavad teenused ja keskkond, kus on turvaline lapsi kasvatada."

Haiguslehele jäämine võib minna inimesele peagi kallimaks

Haiguslehele jäämine võib minna inimesele peagi kallimaks

Haiguslehele jäämine ähvardab minna inimesele kallimaks, kui poliitikud ei jõua kokkuleppele ja riigikogu jätab pikendamata praegu kehtiva haiguslehtede ajutise hüvitamise korra, kirjutab Postimees. 

Sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Peep Peterson esitas neli nädalat tagasi valitsusele 30 miljonit eurot maksva kava, millega põlistada haiguslehtede hüvitamise ajutine kord. Koroona ajal, kui sundkorras pidid koju jääma ka terved, aga viirushaigega kokku puutunud inimesed, muudeti haiguslehtede eest maksmine inimesele soodsamaks. Kui varem alustati haiguslehe hüvitamist neljandast haiguspäevast, siis ajutiselt jäi töötaja omavastutuseks vaid esimene haiguspäev.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD