EESTI ELU

Õigesti ahju küttes säästad raha ja tervist!

Õigesti ahju küttes säästad raha ja tervist! FOTO: Pixabay

Novembrikuus on kütteperiood täies hoos. Keskkonnaministeerium soovib juhtida elanike tähelepanu, kui olulised on õiged kütmisvõtted nii inimese tervisele, keskkonnale kui ka ahjuomanike rahakotile.

Õigete kütmisvõtete kasutamine on vajalik selleks, et ahjukütmise mõju õhukvaliteedile ja inimese tervisele oleks võimalikult väike.

Arvatakse, et niiskete puude kasutamisel on ainukeseks probleemiks nende halvem süttimine. Märja puiduga küttes rikutakse oma küttekollet ja korstent ning õhku eraldub oluliselt rohkem saasteaineid. Lisaks on märja puidu kütteväärtus mitu korda väiksem.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Kaidi Kiili sõnul ei teagi inimesed tihti, et teevad ahju, kaminasse või pliidi alla tuld tehes midagi valesti. „Õige tuletegemisega saab igaüks anda panuse parema õhukvaliteedi heaks. Kõige olulisem on kasutada vaid kuiva puitu, süüdata tuli pealtpoolt ning kütteseadmeid tuleks regulaarselt hooldada,“ ütles Kiil.

Paljudes tekitab hämmingut soovitus süüdata tuli pealtpoolt. Kui aga nii toimida, liigub tuli ülalt alla ning põlemisprotsess saab alata stabiilsemalt ning tekkivate saasteainete heitkogused on oluliselt madalamad ja kütmisest saadav kasutegur palju suurem.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaboris on katsetega tõestatud, et niisket halupuitu kuiva asemel kasutades on peenosakeste heitkogused üle kahe korra kõrgemad. “Otseselt vähki tekitavate ühendite osas on heitkoguste erinevused niisket puitu kasutades veelgi suuremad, olles kohati isegi kuni kümme korda kõrgemad,” lausus Kiil.

Jätkuvalt vajab ülekordamist, et prügi põletamisega seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis. „Koduses majapidamises jäätmete põletamisega tekkivate ohtlike ainete heitkogused on märkimisväärsed. Jäätmete põletamisel tekkivad ühendid on ohtlikud päris mitmel põhjusel: ohtlikud ühendid on püsivad, toksilised ning kogunevad organismides ja toiduahelates. Ahjus moodustub prügi põletamisel eralduv tahmakiht, mis vähendab ahju tööiga ja kütte efektiivsust,“ märkis Kiil.

Vähemalt kord aastas tuleks lasta korstnapühkijal puhastada korsten ja küttekolded. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi. Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras.

Lisaks, ära kütmisega üle pinguta - Kas teadsid, et ahi hakkab sooja andma alles mõne aja pärast? Väldi liigkütmist, sest see võib lõhkuda küttekollet ja põhjustada tahmapõlengu.

Ahjuomanikele kasulikke nõuandeid saab vaadata ja meelde tuletada kodulehelt: www.kutaoigesti.ee.

President Alar Karis: politsei on liiga õhukeseks hööveldatud

President Alar Karis: politsei on liiga õhukeseks hööveldatud FOTO: Aigar Nagel

President Alar Karis ütles reedel politsei- ja piirivalveameti aastapäeva tähistamisel Eesti Rahva Muuseumis, et politsei on liiga õhukeseks hööveldatud.

Karise sõnul ei ole riigil muud alternatiivi kui investeerida rohkem inimestesse, kes kaitsevad õiguskorda – politseinikesse ja piirivalvuritesse. „Kui me tahame, et Eesti oleks rahulik ja positiivselt igav koht, kus turvatunne ei ole rahva murede tipus, siis me ei saa seda kõike odavmüügist osta,“ ütles riigipea. 

 „Aina vähemate töötajatega ei saa täita aina rohkemaid ülesandeid, ole sa kuitahes digitaliseeritud ja innovaatiline,“ tõdes president Karis. „Mulle näib, et politsei on liiga õhukeseks hööveldatud. Politseinikud ja piirivalvurid teevad aastas kuni 135 inimese jagu ületunde. Veel 150 töötaja puudumist kompenseerivad abipolitseinikud, igati tublid ja hakkajad. Kuid – vabatahtlikkusele ei saa ehitada sisejulgeolekut," lisas Karis.

Kaitseväe plaanid külvavad hirmu kodust ilma jääda

Kaitseväe plaanid külvavad hirmu kodust ilma jääda FOTO: Mil.ee

Juba suve lõpust saadik hullutavad Võrumaal Rõuge, Võru ja Antsla valla inimesi jutud, et kaitseministeerium hakkab laiendama Nursipalu harjutusvälja ning kümned ja kümned sealsed pered pelgavad, et ühel halval päeval peavad nad oma senise elu ja elamise maha jätma ning kolima kusagile mujale, kirjutab Postimees.

Aga infot, keda valus saatus tabab, ei ole vallarahva seas kellelgi. See annab toidet kuulduste levikule. Näiteks läks lõppeval nädalal ringlema jutt, et mõned on kaitseministeeriumilt teavituskirja juba kätte saanud. Jutu jälgi ajades selgus, et kuuldus ei vasta tõele.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD