Eestis pangaautomaadist väljavõetud keskmine sularahasumma suurenes selle aasta esimeses kvartalis 168,6 euroni, olles eelmises kvartalis 155,6 eurot ja aasta tagasi 139,1 eurot.

Samas võeti sularaha Eesti pangaautomaatidest esimeses kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes välja 2,6 protsenti vähem, kuid aastavõrdluses kasvas sularahaväljavõtt lausa 24,7 protsenti, teatas Eesti Pank.

Kaarditehingute käive Eesti müügikohtades kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 8,8 protsenti, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga aga kasvas 24,9 protsenti. Eesti pangakaartidega tehtud maksete käive välismaal suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 103,3 protsenti.

Riigisiseste kliendimaksete käive ilma kaardimakseteta oli esimeses kvartalis 47,8 miljardit eurot ja arv 49,8 miljonit. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes riigisiseste kliendimaksete käive 6,9 protsenti ja arv 3,1 protsenti. Võrreldes sama perioodiga aasta tagasi kasvas käive 34,2 protsenti ja arv 9 protsenti.

Riigisisesed maksed moodustasid esimeses kvartalis 57 protsenti kõigist makstavatest maksetest. Piiriülesed maksed moodustasid 43 protsenti makstavatest maksetest. Eurodes tehti 91 protsenti makstavatest ja 93 protsenti laekuvatest piiriülestest maksetest.

Makstavate piiriüleste maksete käive oli 27,2 miljardit eurot ja arv 4,2 miljonit. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas maksete käive 43,3 protsenti ja arv kahanes 7,5 protsenti. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes käive 11,3 protsenti ja arv kahanes 5,6 protsenti.

Laekuvate piiriüleste maksete käive oli 26,5 miljardit eurot ja arv 4,2 miljonit. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 16,5 protsenti ja arv 30,7 protsenti. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes käive 25,7 protsenti ja arv 9,9 protsenti.

Eestimaalaste kaupade ja teenuste e-ostude käive Eestis suurenes esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 5,7 protsenti. E-ostudest tehti pangakaardiga 19,1 protsenti, pangalingi kaudu 40,4 protsenti, avatud panganduse maksega 36,3 protsenti ja järelmaksuga e-poest 4,2 protsenti.

Keskmine e-kaubanduse kaarditehingu suurus Eestis kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 6,6 protsenti, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga aga kahanes 2,9 protsenti.

Töökuulutustel pakutav keskmine brutopalga vahemik oli 2022. aasta esimeses kvartalis 1327–1799 eurot, mida oli 5 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal ning 25 protsenti rohkem kui tervisekriisile eelnenud ajal ehk 2019. aastal, näitab tööportaali CVKeskus statistika.

Kõrgeimat palka pakuti 2022. aasta esimeses kvartalis pealinnas, kus palgapakkumised ulatusid 1857 euroni. Lõuna-Eestis avaldatud tööpakkumistel ulatusid palgapakkumised 1656 euroni, Ida-Eesti maakondades 1610 euroni, Kesk-Eestis 1547 euroni ja Lääne-Eestis 1416 euroni. Palgapakkumised kasvasid esimeses kvartalis kõige kiiremini Tartumaal, kasvades 2021. aasta algusega võrreldes 6 protsenti. 

Tervisekriisile eelnenud aja ehk 2019. aasta esimeses kvartaliga võrreldes on palgapakkumised viimase kolme aastaga kasvanud 25 protsenti.

Ametirühmade lõikes pakuti kõrgeimat töötasu tippspetsialistidele ja keskastmejuhtidele suunatud tööpakkumistel, kus keskmine palgapakkumine oli alates 1848 kuni 2549 eurot. Keskastmespetsialistidele ja kontoritöötajatele suunatud tööpakkumistel oli keskmine palgapakkumine 1547–2200 eurot ning oskustöölistele ja kutsetöötajatele suunatud tööpakkumistel 1351–1810 eurot. Teenindus- ja müügitöötajate palgapakkumised algasid 987 eurost ja ulatusid 1250 euroni.

Hetkel leidub tööportaalis CVKeskus kokku pea 5000 tööpakkumist, millest iga kolmas on avaliku töötasuga. Palgapakkumisena toovad tööandjad enamasti välja pakutava palgavahemiku, mitte ühe konkreetse töötasu numbri, sest lisaks põhipalgale mõjutavad pakutavat palka ka lisatasud. Samuti kujunevad lõplikud tööülesanded vastavalt leitava töötaja oskustele ja kogemustele, mis ka omakorda palgatingimusi mõjutavad.

Esimeses kvartalis avaldasid tööandjad CVKeskus tööportaalis 6223 avaliku töötasuga palgapakkumist, mida on tervelt 129 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Kõige enam on tööandjad valmis pakutavat palka avalikustama oskus- ja kutsetöötajate tööpakkumistel, kus avaliku töötasuga tööpakkumiste osakaal on 46 protsenti. 

Asukohtade lõikes on kõige avatumad töötasu näitama Tartu tööandjad, kus avaliku palgaga tööpakkumiste osakaal oli 40 protsenti. Tallinnas oli sama näitaja 35 protsenti, Ida-Eesti ja Kesk-Eesti maakondades 33 protsenti ja Lääne-Eesti maakondades 29 protsenti.

"Konkurents töötajate leidmisel on kiirelt kasvanud ja läbipaistev palgapakkumine on lihtsaim võimalus suurendada huvi pakutava töö vastu," märkis CVKeskuse turundusjuht Henry Auväärt lisades, et avaliku tasuga tööpakkumistele kandideeriti esimeses kvartalis keskmiselt 66 protsenti enam kui peidetud töötasuga töödele.

"Kontoritöötajate ja spetsialistide tööpakkumistel suurendas pakutava palgavahemiku avalikustamine kandideerijate arvu koguni 82 protsenti," lisas ta.