President Alar Karise jõulukaardi autor on Eesti kunstiakadeemia tudeng Katariina Kesküla, illustraatori valikuga soovib riigipea tuua esile ja innustada noorte kunstnike tööd.

Kaardi keskmes on laps aastavahetuse lootuste helges maailmas ning see kannab sõnumit: meie kõigi teha on rahu ja valgus meie ümber. "Eriti nii keerulistel aegadel nagu on olnud viimane aasta, on oluline endas alles hoida avatust ja õrnust. Seetõttu on ka selle aasta kaart klassikalise pliiatsijoonistuse stiilis, et pilt mõjuks iseenesest pehme ja turvalise ruumina ning kannaks endas olulisi inimlikke põhivääruseid ning hoolimist," lausus Katariina Kesküla.

Mitmete kriisidega keeruline aeg lööb häirekella vaimse tervise probleemide raskusest ja karmist hinnast, ka sõda Euroopa südames näitab teravalt, kui palju on haprust ja ebakindlust siinsamas. See kõik rõhutab vajadust kanda hoolt meelerahu ja kindlustunde eest. Eesti riigi julgeoleku kõrval on president Karis võtnud oma üheks südameasjaks ka noorte vaimse tervise.

Jõulukaardid trükkis keskkonnasõbralik trükikoda Ecoprint 100 protsenti taastoodetud paberile looduslike vaikude ning õlide baasil valmistatud trükivärvidega.

Tänavu saadab president Karis Eesti inimestele ja välismaale ligi 2000 jõulukaarti. Kaardil on kirjas pühadetervitus eesti, inglise, prantsuse ja saksa keeles.

Üha talvisemaks muutuvate ilmastikuoludega seoses tuletab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) hooneomanikele meelde, et nii katustele kogunev raske lumi ja jää kui ka katuseräästas olevad purikad võivad kujutada endast ohtu katuste all liikuvatele inimestele ja nende varale. Võimaliku ohu puhul tuleb piirata inimeste ligipääsu räästa alusele alale ning puhastada koheselt nii katus kui ka räästad.

„Ametile laekub iga-aastaselt erinevaid teateid jää ja lume tõttu kahjustatud autodest ning pihta saanud inimestest, mis on põhjustatud hoone omanikukohustuste rikkumistest. Kõnniteede ja teiste avalikult käidavate kohtade äärsed katused (sh katuseräästad) ei tohi kujutada ohtu seal all liikuvatele inimestele või seal all viibivale varale,“ selgitas TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Priit Pallu.

Liigne lumekoormus ohustab eriti teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Pallu lisas, et katuselt üleliigse lume ja jää eemaldamisel tuleb paralleelselt jälgida, et see ei tekita ajutist lisakoormust (nt ajal, mil enne lume alla viskamist kogutakse lumi kokku ühte katuse serva).

Lume ja jää eemaldamisel soovitab TTJA järgida järgmisi nõudeid:

• katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada;
• kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt;
• katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada;
• lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut;
• kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni;
• ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid;
• lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke;
• lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada;
• lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.

TTJA paneb südamele, et katuseräästad peavad olema ohutud igal ajahetkel. Majaomaniku kohustus on jälgida lumeperioodil katusele kogunevat lume ja jää seisukorda. Ehitise omaniku kohustuste eiramine on rahaliselt karistatav. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.