EESTI ELU

Omniva plaanib lõpetada Põlvas postikeskuse töö

pixabay

Omniva plaanib lõpetada Põlva postijaotuskeskuse tegevuse ja otsib linnas väiksemat äripinda, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Usaldusväärse allika teatel võib see tähendada, et posti hakatakse edaspidi laiali kandma Tartust ja Võrust. Samuti kaoks sel juhul mõnigi töökoht ja võib kannatada posti kohaletoomise kiirus. 

Omniva meediasuhete juhi Mattias Kaivi sõnul on ettevõttes teemat arutatud, kuid lõplikku otsust pole veel langetatud ja sulgemisest on praegu veel vara rääkida.

Bussijuhtide palgatõus ei ole enne eriolukorra lõppu võimalik

FOTO: Aigar Nagel

Autoettevõtete Liit ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu leppisid kokku, et lükkavad 13. aprillil toimuma pidanud bussijuhtide palgatõusu edasi maikuu lõpuni, kuna bussiettevõtjad on sattunud kriisi tõttu erakordselt suurtesse majandusraskustesse ning praegu tuleb keskenduda olemasolevate töökohtade säilitamisele. 

Autoettevõtete Liidu tegevjuhi Villem Tori sõnul väärivad bussijuhid kahtlemata suuremat töötasu, kuid kriisi ajal ei ole palgatõusu kahjuks võimalik läbi viia. „Bussireisijate ja -tellijate arv on eriolukorra tõttu drastiliselt langenud ning bussiettevõtjad on sattunud väga kiiresti suurtesse majanduslikesse raskustesse. Seetõttu tuleb bussijuhtide palgatõus edasi lükata, mis aitaks kaasa nii bussifirmade ellujäämisele kui ka töökohtade säilitamisele,“ selgitas Tori.

„Olukord on meile kõigile ootamatu ning teeme kõik, et kriisist väljudes oleks töö alles võimalikult paljudel bussijuhtidel,” ütles liidu tegevjuht ning lisas, et kriisi ajal tuleb kõigil ühiskonna liikmetel pingutada ning loodab ka ametühingutelt koostööd ja mõistvat suhtumist. “Olukorras, kus paljud ettevõtted viivad läbi juba masskoondamisi, alandavad palku 30 ja enam protsenti, ei ole reaalne rääkida palgatõusust. Me võime täna seista koondamislaine ja ulatusliku kärpe, mitte palgatõusu ees."

Veomahtude järsk vähenemine puudutab nii avalikke bussiliine, linnadevahelisi kaugliine kui tellimusvedusid. Sealjuures on linnadevaheliste kaugliinide käibed kogu sektoris langenud vähemalt 90 protsenti, tellimusvedude osakaal langenud nullilähedale ning osad bussifirmad on oma tegevuse raske olukorra tõttu koguni lõpetanud.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Üllar Kallase sõnul viibitakse esmakordselt nii järsus ning ulatuslikus kriisis ja sellest väljumiseks peavad kõik osapooled pingutama. Samas ei tohi tähelepanuta jätta ka asjaolu, et reisijateveo sektoris valitses ka eelnevalt suur kriis ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. "Pikka sihti silmas pidades tuleb panustada sellesse, et meil oleks ka edaspidi võtta motiveeritud, kohusetundlikke ning väärtustatud bussijuhte, tegema seda vastutusrikast tööd," ütles Kallas. 

Autoettevõtete Liit ja Transpordi Ametiühing allkirjastasid tänavu jaanuaris ühistranspordisektorit puudutava kolmeaastase üldtöökokkuleppe, mille kohaselt pidi bussijuhtide miinimumalk alates 13. aprillist tõusma 1050 eurole. 24. aprillil allkirjastasid lepingupooled üldtöökokkuleppe muudatuse, mille kohaselt bussijuhtide miinimumtöötasu täistööajaga töötamisel perioodil 13. aprillist kuni 31. maini on 945 eurot.

Lasteaednike palgad on surve all

Koroonakriisist tingitud rahapuudus paneb omavalitsusi suurtele kärbetele mõtlema, osa on juba otsustanud minna lasteaia töötajate palkade kallale, mille vastu on täielikult haridus- ja teadusministeerium, kirjutab Postimees. 

Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi järgi ulatub 79 omavalitsuse tulumaksu alalaekumine peaaegu 193 miljoni euroni. Riik toetab omavalitsusi täiendavalt 130 miljoniga, millest 100 miljonit eurot eraldatakse investeeringuteks ning kulude katteks. Lisaks suunatakse koroonaviiruse mõjude leevendamiseks 30 miljonit eurot. Peaaegu 60 miljonit eurot jääb omavalitsustel siiski saamata.

«Iga vastutustundlik juht mõtleb, et ma tahan nüüd raske aja üle elada, ellu jääda ning tuleb kuskilt kulusid kärpida. Ja üks koht on palgafond, mõtlevad, et noh, erasektor on kärpinud, peaks ka,» selgitas endine vallavanem ja praegune riigikogulane Mart Võrklaev Reformierakonnast).

Rae valla näitel ilmestab ta, et omavalitsuse personali- ja majandamiskuludest hõlmavad umbes 75 protsenti just koolid ning lasteaiad. «Kui tahta just märkimisväärset kärbet, kui tulubaas kukub märkimisväärselt, siis peakski minema selle kallale,» rääkis Võrklaev, lisades, et ta ise ei pea seda mõistlikuks ja Rae vald ei ole seda teed ka läinud.

Lasteaedade olukord on seda keerulisem, et mitu omavalitsust on lastevanematele vastu tulnud ning ei küsi eriolukorras kohatasu, samuti on paljud lapsed jäetud koju ning lasteaiaõpetajate töökoormus on vähenenud, kirjutab Postimees.

Nii ongi näiteks Räpina vallavalitsus otsustanud vähendada 1. maist kuni eriolukorra lõpuni lasteaedade töötajate, nii õpetajate kui ka abipersonali töökoormust ja töötasu. «Arvestades maksulaekumiste väga tõenäolist vähenemist käesoleval aastal, on tarvis saavutada kokkuhoid, et vältida aasta lõpus raskemaid tagajärgi ning töökohtade koondamisi,» toob Räpina vallavalitsus põhjenduseks välja.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Robert Lippini sõnul on ministeeriumini jõudnud nii lasteaiaõpetajate, omavalitsuste haridusjuhtide kui ka lasteaiajuhtide kaudu tagasiside nelja omavalitsuse kohta, kes plaanivad lasteaiaõpetajate töötasu vähendada. Ministeerium ei näe, et kohalikul omavalitsusel oleks praegu alust ühepoolselt õpetajate töötasu vähendada. «Tasub silmas pidada, et lasteaiaõpetajad on kriisi tingimustes samuti tähtsad eesliinil töötajad, kelle panus on äärmiselt vajalik,» kommenteeris Lippin.

Lisaks tõi ta esile, et riik on andnud absoluutselt igale omavalitsusele koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude tarbeks toetust. «Kõik omavalitsused on 2020. aasta jaanuaris kinnitanud, et nad tagavad toetuse saamise aastal lasteaiaõpetajate töötasuks vähemalt 90 protsenti üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100 protsenti üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast,» selgitas Lippin kokkulepet, mis vormistati enne koroonakriisi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD