EESTI ELU

Terviseamet: nakatunu ja lähikontaktne olgu telefonikõneks valmis

Tulenevalt igapäevaste uute SARS-CoV2 nakkusjuhtude arvu kasvust palub terviseamet nii koroonaviiruse testi positiivse tulemusel saanutel kui nakatunu lähikontaktsetel end terviseameti inspektori ehk koroonadetektiivi telefonikõneks ette valmistada.

Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemetsa sõnul on lisaks kasvavale nakatunute arvule murekohaks ka epidemioloogilise intervjuu kestvus, sest sageli hakkavad inimesed alles terviseameti kõne peale mõtlema, kus ja millal nad nakkusallikaga kokku puutusid.

"Näiteks küsime seda, kus ning kelle käest võis inimene viiruse saada. Kindlasti peaksime lisaks potentsiaalse nakkusallika nimele ja sünnipäevale teadma ka seda, kas oletatava nakkusallika COVID-19 diagnoos on laboratoorselt kinnitatud," ütles Vaiknemets. "Samuti on vajalik teada seda, kellele nakatunu ise võis viiruse edasi anda ning milliseid kohti ta nakkusohtlikuna külastas."

Terviseameti epidemioloogilise intervjuu käigus küsib terviseameti küsitleja ka sümptomite ilmnemise kohta, sellisel juhul oleks hea teada haigusnähtude ilmnemise aega. Lisaks küsitakse inimeselt kontaktandmeid ning isolatsioonis viibimise aadressi. Haiglaravil või hooldekodus viibijate puhul soovib terviseamet teada või hooldekodu aadressi.

Viiruse leviku piiramise seisukohalt on oluline teada ka seda, kus inimene õpib või töötab ja kellega tal on olnud potentsiaalselt nakkusohtlikke lähikontakte.

"Kui inimene on oma koroonaviiruse testile saanud positiivse tulemuse, tasub juba eelnevalt üle vaadata terviseameti kodulehel olevad epidemioloogilise intervjuu küsimused," ütles Vaiknemets, kelle sõnul suudab õppinud inspektor päevas läbi helistada 9 ja terviseametile appi tulnud inimene 6 nakatunut inimest. Lähikontaktsete puhul on vastavad numbrid 70 ja 45. "Viiruse leviku tõkestamise seisukohalt on oluline, kui nii nakatunu kui lähikontaktne mõtleb läbi vastused olulisematele küsimustele, mida epidemioloogilise uuringu läbiviimiseks vajame."

24. novembri seisuga on terviseameti jälgimisel ligi 26 000 inimest, kellest ligi 3500 on haigestunud.

Täiendatud! Ööpäevaga tuli juurde 384 koroonapositivset ja suri kolm haigestunut

Pixabay

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5731 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 384 ehk 6,7 protsenti testide koguarvust ning suri kolm haigestunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 178 inimesel, neist 143 laekusid Tallinnasse. Ida-Virumaale lisandus 79 uut ning Tartumaale lisandus 49 uut positiivset testi tulemust. Pärnumaale lisandus 11 uut nakatunut ning Võrumaale 10. Lääne-Virumaale lisandus üheksa uut ning Põlvamaale lisandus kaheksa uut nakatunut. Lääne- ja Viljandimaale lisandus kuus uut nakatunut ning Järva-, Rapla- ja Valgamaale lisandus neli uut nakatunut. Jõgeva- ja Saaremaale lisandus kolm uut nakatunut ning Hiiumaale lisandus kaks uut nakatunut. Kaheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 303,09 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 6,7 protsenti.

Ööpäeva jooksul Harju-, Järva- ja Raplamaale laekunud neljal juhul nakatuti perekonnas, ühel juhul töökohas ja seitsmel juhul tuttava kaudu. Ühe nakatunu nakkusallikas on teadmata ja ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel.

22.-24. novembri põhja regionaalosakonna koroonaviiruse nakkusjuhtudest 115 juhul oli nakatumise põhjus kontakt nakatunud pereliikmega, 74 juhul sai inimene viiruse tuttavalt. 27 juhul nakatus inimene töökohal. Välismaalt toodi viirus sisse üheksal juhul: Saksamaalt, Rumeeniast, Soomest, Rootsist ja kahel juhul Poolast ning Venemaalt. 152 juhtumi nakkusallikas jäi selgusetuks, 102 juhtumi asjaolud on selgitamisel.

Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 15 400 inimese, kellest 2055 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 28 kollet. Kooli koldeid on kokku neli, lasteaia koldeid on üks, töökoha koldeid on kokku kaheksa, ürituste koldeid on kokku kaks ja tutvusringkonna koldeid on kokku üheksa. Lisanduvad veel kaks hooldekeskuse kollet, haiglakolle ning Tallinna vangla kolle.

Ida-Virumaa uutest nakkusjuhtudest 15 juhul sai inimene viiruse tervishoiuasutuses ning 14 juhul pereliikmelt. Kuuel juhul nakatus inimene töökohas, neljal juhul tuttavate kaudu ja kahel juhul huvitegevuse käigus. Kahel juhul nakatuti koolis, kahel juhul koolitusel ning kahel juhul Kaitseväes. Üks juhtum toodi Poolast sisse ning kaks juhtumit Rootsist. Lääne-Virumaale lisandunud üks juhtum läks üle Ida-Virumaale. Lääne-Virumaale lisandunud kolmel juhul saadi viirus pereliikmelt, kahel juhul tuttavate kaudu. Üks nakatunu sai viiruse koolis ning üks nakatus töökohas. Ülejäänud ida regionaalosakonna juhtumite asjaolud on selgitamisel.

Ida regiooni tööpiirkonnas on 18 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid neli: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on kokku viis: üks Narvas, üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Jõhvis ja üks Tapal. Narvas on kaks asutuse kollet ning tervishoiuasutuse kolle. Sillamäel on huvitegevuse kolle. Viru Vangla koldes on 250 inimest, Kohtla-Järve koldes on 79 inimest, Narva jäähoki koldes on 76 inimest.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 5600 inimest, kellest nakatunud on 915.

Tartumaale lisandunud viis nakatunut said viiruse pereliikmelt, kahel juhul nakatus inimene õppeasutuses ning kaks nakatunut sai viiruse töökohalt. Hooldekodu koldesse lisandus kaks nakatunut, üks juhtum toodi sisse Venemaalt. Jõgevamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt. Valgamaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse pereliikmelt, üks lisandus hooldekodu koldesse. Viljandimaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt, üks nakatus töökohal ning üks nakatus sõpruskonnas. Põlvamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt. Võrumaale lisandunud nakatunu nakkusallikas on teadmata.

Ülejäänud lõuna regiooni laekunud nakatunute asjaolud on täpsustamisel.

24. novembril Tartumaale lisandunud üheksa nakatunut said viiruse pereliikmelt, seitsme nakatunu nakkusallikas on teadmata, seitse nakatunut said viiruse õppeasutusest, viis haiget said viiruse töökohalt, kaks nakatunut said viiruse sõpradelt, üks tuttavalt ja üks juhtum on sisse toodud Ukrainast. Võrumaale lisandunud nelja nakatunu nakkusallikas on teadmata, kaks nakatunut said viiruse huvitegevuse käigus ning üks sai nakkuse pereliikmelt. Viljandimaale lisandunud kolm nakatunut said viiruse pereliikmelt, kaks nakatusid õppeasutuses ning ühe nakatunu nakkusallikas on teadmata. Jõgevamaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse töökohalt ning ühe nakkusallikas on teadmata. Valgamaale ja Põlvamaale lisandunud nakatunu nakkusallikas on teadmata.

Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4200 inimese, kellest 432 on haigestunud ning haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on seitse aktiivset kollet, kolletest suurim on 56 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldes on 12 inimest, hobikoldes on 19 inimest, esimeses õppeasutuse koldes 11 inimest, teises õppeasutuse koldes on üheksa inimest. Meelelahutusettevõtte koldes on 14 nakatunut.

Pärnumaale lisandunud kolm nakatunut said viiruse pereliikmelt, kaks nakatus tutvusringkonnas ja kaks nakatunut said viiruse klienditeenindajalt. Üks Pärnumaale lisandunud nakatunu sai nakkuse õppeasutusest ja ühe nakkusallikas on teadmata. Saaremaale lisandunud nakatunu sai viiruse tutvusringkonnast. Läänemaale lisandunud kolme nakatunu nakkusallikas on teadmata ning üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt. Üks Hiiumaale lisandunud nakatunu sai viiruse pereliikmelt.

Ülejäänud lääne regiooni lisandunud nakatunute asjaolud on selgitamisel.

Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1200 inimese, kellest 183 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üks 11 nakatunuga Pärnumaa kooli kolle, teine koolikolle on seitsme nakatunuga ning hooldekodu kolle, kus on 14 nakatunut. Läänemaal on jälgimisel ettevõtte kolle, kus on kuus nakatunut.

25. novembri hommikuse seisuga viibib haiglas 163 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on seitse patsienti. Koju saadeti seitse inimest. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati möödunud ööpäeva jooksul kokku 34. Ööpäeva jooksul suri kolm koroonaviirusesse nakatunud inimest: 91-aastane naine, 71-aastane mees ja 91-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 97 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Haiglates on lõpetatud 706 COVID-19 haigusjuhtumit 689 inimesega.

25. novembri seisuga on tervenenud 6052 inimest. Neist 4572 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 1480 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud ligi 453 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 10 541 ehk 2,3 protsenti testide koguarvust.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 212 230 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 780 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 456.

Maskid on alates eilsest kohustuslikud. Kes ei tohi maski kanda?

Alates 24.11. on maski kandmine kohustuslik kõikjal avalikes siseruumides, sealhulgas ka ühissõidukites ja teenindusasutustes. Perearstid toovad välja mõned erandjuhud, kes maski kandma ei pea või kellel see on keelatud.

Üha enam koguneb tõendeid, et kui suur osa elanikkonnast kannab avalikes siseruumides maske, on võimalik ülemiste hingamisteede viirushaiguste levikut pidurdada. Kasu on nii mitmekordselt kasutatavatest mitmekihilisest kangast maskidest kui ühekordseks kasutamiseks mõeldud meditsiinilistest või nn kirurgilistest maskidest.

On mõned inimesed, kellel on maski kasutamine KEELATUD:

- alla kaheaastased lapsed, inimestel, kellel langeb tavaõhku hingates vere hapnikutase alla normaalse taseme (tavaliselt on need raskete kopsu- ja südamehaigustega patsiendid, kes vajavad kodust hapnikravi);

- inimestel, kes erinevatel põhjustel ei ole võimelised oma maski ise eemaldama (näiteks inimesed, kes on halvatud, voodihaiged, teadvusetud, sügava psüühikahäirega).

On mõned olukorrad, kus võib maski kandmisele teha erandi:

- maski kandmise kohustust ei ole alla 12-aastastel lastel,

- kuulmispuudega inimestega rääkimisel, kus suu nägemine on vajalik kõne mõistmiseks (selles olukorras võiks kasutada läbipaistvat visiiri),

- kui isiku tuvastamiseks palutakse mask eemaldada,

- erakorralistes olukordades, kus on tõsine oht inimese elule või tervisele.

Raviga hästi kontrollitud kroonilised haigused, sealhulgas kroonilised hingamisteede või südame-veresoonkonnahaigused ei ole põhjus, miks maski mitte kanda. Kerge ja mõõduka raskusega kroonilisi haigusi põdevad patsiendid on COVID-19 raskest kulust eriti ohustatud ja saavad maski kandmisest enim kasu. Seetõttu peaksid need grupid ja nende läheduses viibivad inimesed maske kandma.

Eesti Kopsuarstide Seltsi juht Rain Jõgi sõnul on kahetsusväärselt hakanud levima linnalegend nagu oleks maski kandmine astmahaigel vastunäidustatud. See ei ole nii: „Kuna hingamisteede viirusinfektsioonid on üks peamisi astma ägenemise riskitegureid, on maski kandmine astmahaigetel eriti oluline, et vähendada lisaks ka astma ägenemiste riski.“

Eesti Perearstide Selts rõhutab, et praeguses olukorras on oluline inimeste vahelisi kontakte ning nakatumist tõenäosust vähendada. Selleks aitavad 2+2 reegel ja distantseerumine, kaugtöö võimaldamine ning maski kandmine.

Perearstid väljastavad tõendeid ainult nendel juhtudel, kui maski kandmine on tervislikel põhjustel keelatud; alla kaheaastaste laste maskikandmise kohta tõendeid ei anta.

Pöördumist toetavad Eesti Kopsuarstide Selts ning Eesti Kardioloogide Selts.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD