. 
AS Nordecon ja maanteeamet sõlmisid kolm lepingut erinevate teelõikude rekonstrueerimiseks kogumahuga ligi 7,7 miljonit eurot.
Nordecon rekonstrueerib Viljandi-Põltsamaa lõigul Võisiku-Kuningamäe 7,3 kilomeetri pikkuse lõigu. Tööde maksumus on 2,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tööd valmivad seitsme kuuga, teatas Nordecon börsile.
Teiseks rekonstrueerib ehitusfirma Võru-Kuigatsi-Tõrva tee Kuigatsi teeristi ja Soontaga vahelisel lõigul 8,1 kilomeetri pikkuse lõigu, sealhulgas kaks silda. Tööde maksumus on 3,14 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Tööd valmivad samuti seitsme kuuga.
Kolmandaks rekonstrueerib ettevõte Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa kilomeetritel 20,898 kuni 25,00 Vaida-Aruvalla lõigu esimesel niidil 4,1 kilomeetri pikkuse lõigu. Tööde maksumus on 1,945 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tööd teostamise tähtaeg on 180 päeva.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis.
Kontserni 2019. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 234 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 690 inimesele. Emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas.
Maksu- ja tolliamet (MTA) tuletab meelde, et ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel vastutab töötaja selle eest sama palju kui tööandja ning ümbrikupalga saamine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest.
Seepärast tuleb inimesel, kes on saanud aasta jooksul töötasu n-ö mustalt või kes märkab tuludeklaratsiooni esitades, et eeltäidetud deklaratsioonil on kajastatud tegelikkusest väiksem töötasu, märkida tuludeklaratsiooni oma tegelik sissetulek.
MTA maksuauditi osakonna valdkonnajuhi Oscar Õuna sõnul on ümbrikupalk reeglina tööandja ja töötaja kahepoolne kokkulepe. „Lähtume sellest, et tasumata jäänud tulumaksukohustuse eest vastutavad mõlemad osapooled. Olukorras, kus töötaja on olnud ise ümbrikupalga saamisega nõus või seda koguni ise nõudnud, oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda maksukohustuse täitmist ainult tööandjalt,“ ütles Õun. „Seega tuleks kindlasti tuludeklaratsioonis oma andmed üle kontrollida ja vajadusel parandada,“ lisas ta.
Kui tööandja on töötasult jätnud maksud tasumata, tuleb sellelt tulumaks tasuda palga saajal. MTA omakorda pöördub aga tööandja poole nõudega deklareerida ja tasuda mustalt makstud töötasult sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Nõnda tagab ümbrikupalka saanud inimene endale sotsiaalsed garantiid, nagu haigushüvitis, võimaluse saada õiglast vanemahüvitist ja suuremat pensioni.
Eelmisel aastal oli suurim MTA määratud tulumaksukohustus koos intressidega 2500 eurot, mille töötaja pidi ümbrikupalga tõttu hiljem täiendavalt juurde maksma. Tegemist oli ühe Lõuna-Eesti ehitusettevõtte töötajaga, kes oli ümbrikupalga saamisega nõus ning soovis oma ametlike sissetulekute varjamiseks arveldada tööandjaga sularahas.
Kui töötaja otsustab esitada ebaõigete andmetega tuludeklaratsiooni, siis see võib tuua kaasa ka kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi. Samuti tuleb arvestada, et lisaks tasumata jäänud maksusummale tuleb maksta ka intressi 0,06 protsenti päevas.
Ümbrikupalgad on jätkuvalt suurim maksuprobleem Eestis. Hinnanguliselt saab Eestis töötasu n-ö ümbrikus ligikaudu 6% töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha. MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks 4%-le, mistõttu on võitlus ümbrikupalkadega üks olulisemaid fookusi ameti tegevustes.
Lehekülg 1309 / 1963
