EESTI ELU

Ööpäevaga lisandus 524 koroonapositiivset

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6439 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 524 ehk 8,1 protsenti testide koguarvust ning suri üks inimene.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 274 inimesel. Harjumaa uutest juhtumitest 199 on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 117 ning Tartumaale 56 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust. Viljandimaale lisandus 15 uut positiivset testitulemust, Võrumaale lisandus 14 uut nakatunut, Põlvamaale 11 ning Lääne-Virumaale kaheksa. Pärnumaale lisandus viis uut nakatunut, Raplamaale neli ning Lääne- ja Valgamaale lisandus kolm uut nakatunut. Hiiumaale lisandus kaks uut nakatunut ning Järva- ja Jõgevamaale lisandus üks uus nakatunu. 10 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 355,09 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 6,4 protsenti.

2. detsembri hommikuse seisuga viibib haiglas 206 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on 11 patsienti. Koju saadeti 24 inimest, kaks inimest viidi üle teise haiglasse ja kaks inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati 29.

Ööpäeva jooksul suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene: 78-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 122 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 813 COVID-19 haigusjuhtumit 795 inimesega. 2. detsembri seisuga on tervenenud 7608 inimest. Neist 5850 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 1758 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud üle 489 400 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 13 019.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 219 306 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 983 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 470.

Eesti valmistub alustama COVID-19 vaktsineerimisega jaanuaris

Pixabay

Koroonavaktsiinide esimesed tarned võivad Eestisse jõuda tuleva aasta jaanuaris ning siis on võimalik alustada vaktsineerimisega.

Riigiasutused ja tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimisega niipea, kui vaktsiinid Eestisse jõuavad, edastas sptsiaalministeerium. Esimesed vaktsiinid võivad saada EL-is müügiloa aastavahetuseks ning esimesed tarned jõuda Eestisse jaanuaris.

Sotsiaalminister Tanel Kiik tutvustas teisipäevasel valitsuskabineti nõupidamisel Euroopa Komisjoni ja ravimitootja Moderna COVID-19 vaktsiini eelostulepingut. See on üks seitsmest Euroopa Liidu vaktsiiniportfelli eelostulepingust, millega eelmisel nädalal valitsus ühineda otsustas.

„Valitsus sai ülevaate Euroopa Komisjoni ja Moderna vahel sõlmitavast COVID-19 vaktsiini eelostulepingust. Euroopa Liidu ühine vaktsiiniportfell hajutab riske, kui mõne vaktsiini arendamine, turule tulemine või tootmine peaks takerduma ja tagab, et vaktsineerimisega saab alustada Eestis samaaegselt teiste Euroopa Liidu riikidega,“ ütles Kiik. „Nii riigiasutused kui tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi selleks, et olla valmis COVID-19 vaktsiinide tarneteks juba järgmise aasta alguses ja saaksime alustada vaktsineerimisega esimesel võimalusel.“

Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna lepingutega. Euroopa Liidu ühishankes on Euroopa Komisjonil sõlmitud leping ka vaktsiinitootjaga Sanofi, millega Eestil on võimalik liituda hiljem. Läbirääkimised on käimas veel ka vaktsiinitootjaga Novavax. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini umbes 600 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga umbes 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga umbes 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga umbes 330 000 inimesele, Moderna lepinguga umbes 117 000 inimesele. 

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused, sealhulgas eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgmine. Eesti korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimispunktidesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimispunktides ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

„Vaktsiinid hakkavad Eestisse saabuma järk-järgult mitme kvartali jooksul. Oleme juba suve algul kaardistanud riskirühmad, kellele soovime võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras,“ ütles Kiik. „Need on ennekõike tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, tervishoiuasutustes töötavad inimesed,  hoolekandeasutuste elanikud, vanemaealised ja teatud krooniliste haigustega inimesed, elutähtsate teenuste osutajad. COVID-19 riskirühmas on Eestis veidi enam kui 300 000 inimest. Seejärel on kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad.“

Vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused tagatakse terviseametis. Ettevalmistused vaktsiinide hoiustamiseks ja transpordiks vaktsineerimispunktidesse ning vaktsineerimise korraldamiseks, sealhulgas vaktsineerijate koolitamiseks on käimas. „Vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme – haiglad, hooldekodud, perearstikeskused,“ lisas Kiik. 

Pfizer ja BioNTech on esitanud Euroopa ravimiametile taotluse tingimuslikuks müügiloaks COVID-19 vaktsiinile BNT162b2. Kui esitatud andmed tõendavad üheselt ja põhjapanevalt vaktsiini  kvaliteeti, ohutust ja tõhusust, annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee vaktsiinile hinnangu 29. detsembriks planeeritud erakorralisel koosolekul. See tähtaeg võib andmete hindamise käigus siiski muutuda ja Euroopa ravimiamet annab sellest teada.

 Moderna Biotech Spain on esitanud Euroopa ravimiametile taotluse tingimuslikuks müügiloaks Moderna COVID-19 vaktsiinile (mRNA1273). Kui esitatud andmed tõendavad üheselt ja põhjapanevalt vaktsiini  kvaliteeti, ohutust ja tõhusust, annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee vaktsiinile hinnangu 12. jaanuariks planeeritud erakorralisel koosolekul. See tähtaeg võib andmete hindamise käigus siiski muutuda ja Euroopa ravimiamet annab sellest teada.

Ajateenijad lubatakse detsembri keskel jõulupuhkusele

Foto Pixabay

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi otsusel saadetakse juuli ja oktoobrikutse ajateenijad 18. detsembrist jõulupuhkusele.

Tagasi teenistusse peavad ajateenijad naasma 3. jaanuarist vastavalt üksustes kehtestatud korrale või tulenevalt teenistusülesannete eripärast.

"Koju on keelatud saata koroonaviirusesse nakatunuid, karantiinis ja isolatsioonis olevaid ajateenijaid. Nemad saavad minna puhkusele vastavalt meditsiiniteenistuse otsustele, kui nad on tunnistatud terveks või kui neil ei ole kindla aja jooksul ilmnenud haigusnähte," ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti viidates, et kaitseväe eesmärgiks on mitte saata ühiskonda inimesi, kes võivad oma lähikondseid nakatada. Nende ajateenijate haiguse või isolatsiooni tõttu saamata jäänud puhkusepäevad kompenseeritakse jaanuarikuu jooksul.

"Ajateenijate teenistuses hoidmine on meile andnud võimaluse täita oma väljaõppe eesmärgid peaaegu täies ulatuses," ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. "Täna julgen väita, et nii kaitseväe kui ka Kaitseliidu poolt läbi viidud väljaõppe raames ei ole viirust levinud. Vähemalt puuduvad meil selle kohta igasugused andmed."

Kaitseväe juhataja tõdes, et tänased viirusekolded väeosades on tekkinud eelkõige ajateenijate poolt väljalubadelt toodud viirusega. "Tegevväelastel on olnud piirangud isiklikus elus ja liikumises teenistuse väliselt," lisas kindralmajor Herem.

Puhkuselt saabumisel teeb kaitsevägi koroonaviiruse testi neile, kel esinevad haigussümptomid. Vajadusel rakendatakse ajateenijatele isolatsiooni, mille raames kogu üksus osaleb väljaõppes teistest isoleeritult. Samuti võidakse üksustes korraldada ajateenijate saabumine hajutatult, et vältida suure hulga ajateenijate omavahelist kontakti.

"Hetkel vaatame üle oma teenistuse ülesehituse, sealhulgas väljalubade andmise korra jaanuarikuus," ütles kaitseväe juhataja. "On selge, et ajateenistuse lõpuni me isikkoosseisu väeosas kinni hoida ei saa ning mingil määral peame ajateenijatele nädalavahetuse väljalubasid võimaldama. Sealjuures loodame ajateenijate tarkusele ja kohusetundele, et nad hoiduvad kõrvale pidudest ja massiüritustest, et mitte ise nakatuda ning tuua väeosadesse haigust. Siin aga saan kinnitada, et kaitseväe meditsiiniteenistus on piisavalt kõrgel tasemel, et tegeleda professionaalselt haigetega."

Jaanuaris ajateenistusse tulnud sõdurid arvatakse reservi vastavalt seaduses kehtestatud korras. Üksuste ülematel on õigus nad saata väljaõppe eesmärkide saavutamisel enne reservi arvamist väljaloale või puhkusele.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD