Valitsuskomisjon kiitis täna heaks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ettepaneku avada kaubanduskeskused 11. mail piiratud tingimustel.

Keskustes tuleb endiselt järgida 2+2 reeglit ning tagada töötajate ja klientide ohutus, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). 

"Jaekaubanduses töötab üle 50 000 inimese ja kaubanduskeskuste sulgemine mõjutas selgelt väga suurt osa neist," sõnas Aas pressiteates. "Piirangute leevendamine aitab tagada sissetuleku kaubanduskeskuste töötajatele ja nende teenindamisega seotud valdkondadele, näiteks hulgikaubandus, teenindus ja transport," lisas ta.

Samuti avaldas Aas lootust, et keskuste taasvaamisega on võimalik vähendada koondamislainete ulatust. Lisaks paranevad ministri hinnangul ka teatud teenuste kasutamise võimalused, mis polnud küll elutähtsad, kuid siiski tavapärase igapäevaelu osaks nagu näiteks kinga- ja kellaparandused, lemmikloomapoed ja ilusalongid.  

Kaupmeeste Liidu juhi Nele Peili sõnul on valitsuse otsus tervitatav, kuna keskustes tegutsevate kaupluste jaoks on taasavamine püsimajäämise eelduseks. "Hinnanguliselt toimub 40 protsenti jaemüügist kaubanduskeskustes ja see mõjutab ligi 20 000 töötajat. Selleks, et tagada töö ja palk oma töötajatele ning tuua kauba alt välja likviidseid vahendeid tegevuse jätkamiseks, tuleb kaubanduskeskustes avatavatel poodidel täita samu turvameetmeid, mis on täna kasutusel avatuna püsinud kauplustes," lisas Peil pressiteates. 

Ka Taavi Aas rõhutas, et piirangute leevenemisel on oluline nii kaupmeeste kui iga inimese vastutustundlik käitumine, et ära hoida nakatumise märkimisväärset suurenemist. "Oluline on, et kaubanduskeskustes käimine oleks nende avamisel turvaline. Võimalusel tuleb keskust külastada üksinda ja oma ostud kodus eelnevalt läbi mõelda," lisas minister. 

Kaubanduskeskustes on alates 11. maist lubatud avada kõik kauplused ja teeninduspunktid ning ka restoranid ja toitlustusasutused, sealhulgas toidu kohapeal tarbimiseks. Samas jääb kehtima piirang, mille kohaselt peab toidu kohapealne tarbimine lõppema hiljemalt kell 22, et vältida inimeste õhtust kogunemist.

Kaubanduskeskustes asuvad laste ja täiskasvanute meelelahutuslikud ajaveetmise kohad, näiteks kinod, kasiinod, bowling ja mängutoad jäävad endiselt suletuks.

Kaubanduskeskustes ja kauplustes on avamisjärgselt kohustuslik järgida 2+2 reeglit. Külastajatel on tungiv soovitus kanda kaupluses maski või katta suu ja nina. Kauplustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu nii klientidele kui töötajatele ning ruume tuleb korrapäraselt tuulutada ja desinfitseerida.

Haigussümptomitega külastajad ja töötajad peavad püsima kodus. Kauplejatel on tungiv soovitus hoida ostukampaaniad e-poodides ja mitte korraldada tootetutvustusi. 

Kaubanduskeskustele seatud nõuete teevad järelevalvet kohalik omavalitsus koostöös politsei- ja piirivalveametiga. 

Jaanuarist märtsini uppus Eestis 16 inimest, mis on üle kolme korra rohkem kui möödunud aastal sama perioodi jooksul. 

„Aasta on alanud üsna murelikult, sest nii palju uppunuid kui tänavu kolme esimese kuuga ei ole lähima 10 aasta jooksul olnud. Jätkuvalt on veeõnnetuste juhtumise üheks soodustavaks teguriks alkohol, tänavu on oma roll ilmselt ka ilmastikuoludel,“ märkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Veeõnnetustes hukkunutest enamik olid mehed, naisi oli vaid kolm. Uppunute keskmine vanus oli 65. Üle poole uppunutest olid joobes, seejuures keskmine joove oli 2,7 promilli, ning kõige kõrgem tuvastatud joove oli 5,66 promilli. Veeõnnetustes hukkunutest üheksa libastusid või kukkusid, ligi pooltel juhtudel oli õnnetuspaigaks tiik, aga uputi ka merre või kraavidesse.

„Õnnetuste sündmuskohti vaadates hakkavad silma asjaolud, et kraavid olid vett täis, kõrgete kallastega, kaldad olid pehmed ja libedad. Ilmselt võib spekuleerida, et osalt on sedavõrd suurele uppumiste arvule kaasa aidanud ilmastikutingimused,“ nentis Virkala.

Kõigi kolme kuu keskmised temperatuurid ja sajuhulgad olid normist kõrgemad.

Ka aprillis hukkus veeõnnetustes kolm inimest, neist kaks kraavi kukkumise tõttu. Täpsemad põhjused on aga veel selgumisel. Mai alguses hukkus veeõnnetuste tagajärjel kaks inimest.

Päästeamet kutsub kõiki üles märkama eakaid sugulasi ning jälgima, et kodukoha veekogud oleksid ohutud. „Vette kukkumise vältimiseks tuleks kodused veekogud võimalusel piirata aiaga, avatud kaevud katta kinni ja järsud kaldad tasub teha prügist puhtaks,“ selgitas Mikko Virkala. „Samuti kutsume inimesi üles oma tegevusi läbi mõtlema ja looma ohutumaid lahendusi. Võimalusel tasub veekogusse panna pump, et eakad inimesed ei peaks kastmisvett kaldalt kummardudes võtma. Nii on võimalik vältida libastumise ohtu,“ lisas ta.

Eelmisel aastal hukkus veeõnnetustes kokku 36 inimest, mis oli läbi aegade väikseim tulemus.