EESTI ELU

Mida jälgida, et e-poodlemine turvaliselt sujuks?

Novembri viimasel nädalal täituvad reklaampinnad ahvatlevate musta reede, musta nädala või musta nädalavahetuse pakkumistega. Allahindlusi pakuvad pea kõik poed ning interneti teel saab Eesti tarbija osa ka teiste riikide e-poodide pakkumistest. Tarbijale on oluline teada, et ka sooduskampaaniate ja allahinnatud kaupade puhul on tal õigus e-ostust taganeda ning esitada kaebus toote kvaliteedi kohta.

Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides on seadusega kehtestatud 14-päevane taganemisõigus e-poest ostetud kauba puhul, mis hakkab kulgema hetkest, kui tarbija saab kauba kätte. „Võimalus ostetud kaup tagasi saata, on tingitud eelkõige sellest, et tarbija ei saa toodetega enne ostu tutvuda samaväärselt kui tavapoes. Kaupade müümine soodustingimustel ja allahindluse pakkumine ei mõjuta tarbija 14-päevast taganemisõigust. Seega isegi väga suure, näiteks 90-protsendilise soodustuse puhul ei pea tarbija kaupa endale jätma, kui see talle ei sobi või ei vasta ootustele,“ kummutab Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru sageli levinud müüti.

Taganemisõiguse erandid ja välistused

Tammaru toob välja, et taganemisõiguse olemasolu mõjutab see, milline kaup või teenus on ostetud. Näiteks ei kehti 14-päevane taganemisõigus avatud ümbrisega arvutitarkvarale ja kosmeetikatoodetele, samuti majutusteenustele või lennupiletitele. Seega tuleb tagastamise võimalused veebipoe tingimustest enne ostmist üle kontrollida.

Taganemisõiguse olemasolu sõltub ka sellest, millises riigis on e-kaupleja registreeritud. Sellise võimaluse pakkumine on kohustuslik Euroopa Liidu riikides registreeritud kauplejatele. Ameerika Ühendriikide või Hiina müüjate puhul sõltuvad taganemisvõimalused pigem konkreetsest e-poest.

Puudusega toote korral saab esitada kaebuse

Allahindlused ja sooduspakkumised ei mõjuta tarbija õigust esitada kahe aasta jooksul pretensioon, kui ostetud ese lakkab töötamast, läheb katki või ilmneb mõni defekt. „Ka väga suur allahindlus ei vähenda kaupleja vastutust tootel ilmevate puuduste korral. Seega ei ole seaduslikud kaupluste väited, et allahinnatud kaupade osas pretensioone vastu ei võeta,“ selgitas Tammaru veel üht levinud väärarusaama.

Kaebuse esitamine ei ole õigustatud vaid juhul, kui esinev puudus, nt mantli kangal olev defekt või nutitelefoni komplektist puuduv laadija oli tarbijale ostuhetkel teada, olles seega hinnaalandamise põhjuseks ning ostutehingu tingimuseks. Musta reede kampaaniate käigus sellist laadi tehinguid siiski pigem ei pakuta.

Vähemalt kaheaastast pretensiooni esitamise õigust kaubal esinevate puuduste osas peavad tarbijale pakkuma kõik Euroopa Liidu kauplejad. Ameerika Ühendriikidest, Hiinast või muudest kolmandatest riikidest tehtud ostude puhul tuleks kaebuse esitamise võimalused iga konkreetse müüja puhul enne ostu välja selgitada.

Rohkem infot piiriüleste tarbijaõiguste kohta saab www.ecc.ee. Piiriülestes vaidlustes kauplejaga aitab tarbijat tasuta EL tarbija nõustamiskeskus.

Võrumaa ettevõttes töötas 32 registreerimata välismaalast

Foto on illustratiivne FOTO: Pixabay

Võrumaal asuvat ettevõtet kontrollinud piirivalvurid tuvastasid, et ettevõttes töötas 32 registreerimata välismaalast, neist neli viibis Eestis ebaseaduslikult.

Lõuna prefektuuri piiriametnikud kontrollisid kolmapäeval Võrumaal asuvat ettevõtet selgitamaks, kas töötajatel on seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks, edastas Lõuna prefektuur. Kokku kontrolliti ühte juriidilist ja 32 füüsilist isikut.

Piirivalvurid tuvastasid, et 30 ukrainlase ja kahe moldaavlase töötamine ei olnud nõuetekohaselt registreeritud. Neile kõigile määrati 80-eurosed rahatrahvid.

Lisaks avastati, et neli töötamise nõuete vastu eksinud ukrainlast viibis riigis ebaseaduslikult. Neile koostati neile ettekirjutus riigist lahkumiseks ning määrati kuueks kuuks sissesõidukeeld.

Täiendatud! Ööpäevaga lisandus 415 positiivset koroonatesti ja suri kaks inimest

 

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5645 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 415 ehk 7,4 protsenti testide koguarvust ning suri kaks haigestunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 233 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 101 uut ning Tartumaale lisandus 32 uut positiivset testi tulemust. Lääne-Virumaale lisandus kuus uut nakatunut ning Põlva- ja Raplamaale viis. Lääne-, Pärnu-, Viljandi- ja Võrumaale lisandus neli uut ning Jõgevamaale lisandus kolm uut nakatunut. Saare- ja Valgamaale lisandus kaks uut nakatunut ning Järvamaale lisandus üks uus nakatunu. Üheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 305,95 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,5 protsenti.

Ööpäeva jooksul Harju-, Järva- ja Raplamaale laekunud kaheksal juhul nakatuti perekonnas, ühel juhul töökohas ja ühel juhul tuttava kaudu. Viie nakatunu nakkusallikas on teadmata ja ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel.

23.-25. novembri põhja regionaalosakonna koroonaviiruse nakkusjuhtudest 102 juhul oli nakatumise põhjus kontakt nakatunud pereliikmega, 77 juhul sai inimene viiruse tuttavalt. 41 juhul nakatus inimene töökohal. Välismaalt toodi viirus sisse kaheksal juhul: Rootsist, Itaaliast, Ameerika Ühendriikidest ja kolmel juhul Soomest ning kahel juhul Venemaa Föderatsioonist. 141 juhtumi nakkusallikas jäi selgusetuks, 86 juhtumi asjaolud on selgitamisel.

Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 15 500 inimese, kellest 2144 on nakatunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 26 kollet. Kooli koldeid on kokku neli, töökoha koldeid on kokku kaheksa, ürituste koldeid on kokku kaks ja tutvusringkonna koldeid on kokku kaheksa. Lisanduvad veel kaks hooldekeskuse kollet, haiglakolle ning Tallinna vangla kolle.

Täna ida regionaalosakonnale laekunud 107 juhtumi asjaolud on selgitamisel.

25. novembril Ida-Virumaale laekunud nakkusjuhtudest 28 juhul sai inimene viiruse tervishoiuasutuses, 10 juhul pereliikmelt ning 10 juhul nakatus inimene töökohas. Viiel juhul nakatuti hoolekandeasutuses, kahel juhul koolis ning kahel juhul tuttavate kaudu. Lääne-Virumaale 25. novembril lisandunud juhtumitest kahel korral saadi nakkus pereliikmelt, ühel juhul töökohalt ning ühel juhul tervishoiuasutusest.

Ida regiooni tööpiirkonnas on 17 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid neli: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on kokku neli: üks Narvas, üks Sillamäel, üks Jõhvis ja üks Tapal. Narvas on kaks asutuse kollet ning tervishoiuasutuse kolle. Sillamäel on huvitegevuse kolle. Viru Vangla koldes on 250 inimest, Kohtla-Järve tervishoiuasutuse koldes on 92 inimest, Narva jäähoki koldes on 76 inimest.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 5100 inimest, kellest nakatunud on 939.

Tartumaale lisandunud viis nakatunut said viiruse töökohalt, kolmel juhul nakatus inimene perekonnas. Võrumaale lisandunud kolm  nakatunut said viiruse huvitegevuse käigus, kolmel juhul saadi viirus pereliikmelt ning ühel juhul töökohalt. Jõgevamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse töökohalt. Põlvamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt. Valgamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt, kaks nakatunut said viiruse tuttavalt. Viljandimaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt.

Ülejäänud lõuna regiooni laekunud nakatunute asjaolud on täpsustamisel.

25. novembril Tartumaale lisandunud 15 nakatunu nakkusallikas on teadmata, kaheksa nakatunut said viiruse töökohalt, kaheksa haiget said viiruse pereliikmelt, kolm nakatunut said viiruse õppeasutusest, kaks tuttavalt, üks sõbralt ja üks juhtum on sisse toodud Venemaalt. Võrumaale lisandunud ühe nakatunu nakkusallikas on teadmata. Viljandimaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt, üks nakatus sõpruskonnas ning üks nakatus töökohal. Jõgevamaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse pereliikmelt. Põlvamaale lisandunud neli nakatunut said viiruse hoolekandeasutusest, kahel juhul on nakkusallikas teadmata ning üks nakatus perekonnas. Valgamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt, üks sõbralt, üks töökohalt ja ühe nakatunu nakkusallikas on teadmata.

Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4500 inimese, kellest 504 on nakatunud ehk haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üheksa aktiivset kollet, kolletest suurim on 59 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldeid on kaks: ühes on 12 inimest ja teises kaheksa, hobikoldes on 18 inimest. Õppeasutuse koldeid on kolm: esimeses õppeasutuse koldes 11 inimest, teises õppeasutuse koldes on üheksa inimest ning kolmandas kuus inimest. Meelelahutusettevõtte koldes on 14 nakatunut.

Pärnumaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse pereliikmelt, üks nakatus töökohal ja ühe nakkusallikas on selgitamisel. Kaks Läänemaale lisandunud nakatunut said viiruse pereliikmelt.

Ülejäänud lääne regiooni lisandunud nakatunute asjaolud on selgitamisel.

Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1400 inimese, kellest 197 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üks 11 nakatunuga Pärnumaa kooli kolle, teine koolikolle on seitsme nakatunuga ning hooldekodu kolle, kus on 14 nakatunut. Läänemaal on jälgimisel ettevõtte kolle, kus on kuus nakatunut. Lisaks on lääne regiooni jälgimisel üks Tallinnas asuv ettevõtte kolle, kus on viis haiget.

26. novembri hommikuse seisuga viibib haiglas 183 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on seitse patsienti. Koju saadeti 14 inimest. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati möödunud ööpäeva jooksul kokku 37. Ööpäeva jooksul suri kaks koroonaviirusesse nakatunud inimest: 77-aastane naine ja 88-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 99 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 718 COVID-19 haigusjuhtumit 701 inimesega.

26. novembri seisuga on tervenenud 6497 inimest. Neist 4977 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 1520 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud ligi 458 700 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 10 955 ehk 2,4 protsenti testide koguarvust.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 213 533 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 818 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 475.

 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD