Terviseameti hinnangu kohaselt on COVID-19 leviku tempo Eestis aeglustunud, 10 000 elaniku kohta on hetkel tuvastatud 12,4 positiivset juhtu.

Kokku on testitud ligi neli protsenti Eesti elanikest, tehtud testidest on positiivseks osutunud 3,4 protsenti, edastas amet värske situatsiooniülevaate andmeid. Tulemuste kohaselt on positiivsete osakaal Saaremaal 16,4, Võrumaal 4,6 ja Pärnumaal 3,1 protsenti.

Ülevaade kajastab tehtud teste ja COVID-19 positiivseid tulemusi maakondade lõikes, hospitaliseerimise dünaamikat, juhitaval hingamisel patsientide vanuselist struktuuri ja suremuse näitajaid.

Ülevaates on kajastatud ka kõik terviseametile teada olevad välismaalt sisse toodud laboratoorselt kinnitatud COVID-19 juhud riikide kaupa. Teadaolevaid sisse toodud juhte on 118 ja need pärinevad 21 erinevast riigist. Enim juhte on sisse toodud Austriast - 34, järgmisel kohal on 23 juhuga Itaalia ja kaheksa juhuga Prantsusmaa.

Kuigi levik on aeglustamas, tuleb terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popovi sõnul eriolukorra lõpuni ettevaatlik olla. "Kui kaotame valvsuse liiga vara, võib see tühiseks muuta ka kõik varasemad pingutused. Seetõttu peame kindlasti piirangutest veel kinni pidama," ütles Popov.

Eriolukord seoses koroonaviiruse leviku piiramisega kestab Eestis 17. maini. Eriolukorra ajal kehtib avalikus kohas viibimisel kaks pluss kaks reegel.

Keelatud on kõik avalikud kogunemised, kinoseansid, üritused ööklubides, etendused, kontserdid ja konverentsid ning spordi- ja liikumisüritused. Samuti on keelatud muuseumide ja muude näitusasutuste külastamine.

Viibimiskeeld kehtib avalikuks kasutamiseks mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes, kasiinodes ja mänguautomaatide saalides, vesipiibukohvikutes, meelelahutus- ja lõbustusasutustes ja laste mängutubades.

Välijõusaalid ja vabaõhumuuseumid avatakse 2. mail, mil hakatakse lubama ka spordiürituste korraldamist õues.

Paljusid Räpina valla allaasutuste töötajaid ootab 1. maist ees palga vähendamine, näiteks kultuuritöötajad kaotavad poole senisest sissetulekust, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Ees ootavast palgalangetusest andis vallavalitsus allasutuste juhtidele teada kuu pärast eriolukorra kehtestamist, paludes nii palga kui töökoormuse arvestamisel lähtuda tegelikult töötatavast ajast ning hoolitseda samas selle eest, et inimestel säiliksid sotsiaalsed garantiid.

«Koolide abipersonalil saavad aprilli lõpuks tehtud heakorratööd. Kultuuri valdkonnas ei saa sündmusi korraldada ja muuseumid on külastajatele suletud. Asendustöödena plaanitud tegevuste nimekiri hakkab ammenduma. Töömahud on vähenenud ning sellest tulenevalt pole põhjendatud töötasu maksmine täiskoha eest,» võib vallavalitsuse istungi protokollist põhjendust lugeda. «Lisaks oleks see ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes oma igapäevast tööd jätkata saavad. Arvestades maksulaekumiste väga tõenäolist vähenemist sellel aastal, on tarvis saavutada kokkuhoid, et vältida aasta lõpus raskemaid tagajärgi ning töökohtade koondamisi.»

Lasteaedade juhatajatele tegi vallavalitsus ettepaneku vähendada nii õpetajate kui abipersonali töökoormust ja töötasu 1. maist eriolukorra lõpuni. Koolides puudutavad palgakärped abipersonali.

Kultuuriasutuste juhtidele tehti ettepanek vähendada proportsionaalselt töötajate töökoormust ja töötasu 0,5 koha peale. Kokkuleppel asutuse juhiga lubati töötajatel välja võtta korraline puhkus ning soovitati töötamist kodukontorist.

Räpina valla kultuurikeskuse juhataja Marge Trumsi väitel väheneb kõigi kultuuritöötajate palk 1. maist 50 protsenti. «Elu ja töö ju seisab. Mõni töötaja on kasutanud õigust minna puhkusele, mis oleks tavapärasel suurürituste tippajal olnud välistatud. Mõtetes oleme kogu aeg töölainel. Missugused üritused jäävad kultuurikalendrisse, sõltub riiklikest otsustest.» tähendas ta.