Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas kampaaniaga „Võta kumm kaasa“, mis tuletab meelde kondoomi kasutamise tähtsust iga uue seksuaalsuhte korral, et kaitsta seksuaalsel teel levivate infektsioonide ja HIV eest.

Kampaania on suunatud täiskasvanutele, kes on oma elus uue partneri otsingul. Kondoom kaitseb korraga nii soovimatu raseduse kui ka infektsiooni eest, seda muidugi ainult siis, kui kondoomi õigesti ja iga vahekorra ajal kogu vahekorra vältel kasutada. Kondoomi kasutamine peaks olema norm iga uue seksuaalsuhte korral, olenemata sellest kas kohtuti esimest korda või tutvuti juba varem.  „Turvalisus on seksuaalsuhetes väga oluline,“ ütles TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse juht Tiia Pertel. Kondoomi kasutamisest ei tohiks loobuda enne, kui mõlemad partnerid on infektsioonide suhtes testitud. Püsisuhtes, kus partnerid on testitud ja kõrvalhüppeid ei tee, võib seksi nautida ka ilma kondoomita. „Usalduslik ja monogaamne seksuaalsuhe tagab parima võimaliku kaitse seksuaalsel teel levivate infektsioonide ja HIV eest,“ rõhutas Pertel.

HIV levik Eestis on stabiliseerunud, kuid on endiselt kõrge. Tänavu esimese kümne kuuga on Eestis diagnoositud 126 uut HIVga inimest. 2019. aastal diagnoositi Eestis 178 uut HIV juhtu.

Viimase kümne aasta jooksul on HIV diagnoosiga inimeste keskmine vanus nii meeste kui naiste seas kasvanud. Aastast 2010 on enam kui pooled uued juhud avastatud 30-aastaste ja vanemate seas ning 2019. aastal oli nende osakaal 87 protsenti. Keskmine vanus oli naistel 39,9 aastat ning meestel 41,4 aastat. Keskmise vanuse tõusu põhjuseks ei ole mitte niivõrd nakkusjuhtude arvu oluline kasv vanemates vanuserühmades, vaid langus nooremate seas. Nakkuse heteroseksuaalsel teel leviku osakaal nii meeste kui naiste seas on kasvanud (2019. aastal 45 protsenti). Seni peamise riskirühma, narkootikume süstivate inimeste seas, on HIV levimus väga kõrge kuid stabiilne.

Teistest registreeritavatest seksuaalsel teel levivatest infektsioonidest on kõige sagedasem klamüdioos (2019. aastal 1090 juhtu, 2020. aastal kümne esimese kuuga 744 juhtu), vähem gonorröa ja genitaalherpes. Seksuaalsel teel levivate infektsioonide esinemissagedus on viimase kümne aasta jooksul mõnevõrra vähenenud. Samas 2019. aastal tõusis nii süüfilise kui gonorröa juhtude arv 100 000 inimese kohta ligi kaks korda. Kui süüfilist diagnoositi 2018. aastal kokku 24 juhtu, siis 2019. aastal 40 juhtu ning 2020. aasta oktoobri lõpu seisuga on registreeritud 27 uut juhtu. Gonorröal on vastavad näitajad 49, 81 ja 20. Mõlemad nakkused võivad kulgeda väga tagasihoidlike sümptomitega, mistõttu inimesed ei pruugi ise seda teada.

Rohkem teavet HIV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide kohta leiab veebilehelt: hiv.ee. Lisaks saab lugeda turvaseksi kohta ja näpunäiteid kuidas kasutada kondoomi.

Esmaspäeval riigikogule laekunud ettepanekutest selgub, et Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa fraktsioon esitas oma niinimetatud katuseraha saajate nimekirja ühiselt ning see maksab kokku enam kui 6,4 miljonit eurot - suurim toetus, 141 000 eurot läheb MTÜ-le Elu Marss, mille eestvedajad korraldasid suvel abordivastase meeleavalduse, kirjutab Postimees. 

Ligi 14 protsenti koalitsiooni jagatavast katuserahast, kokku 894 500 eurot 71 saajale, läheb kristlike kirikute ja nendega seotud ettevõtmiste toetuseks. Suurima summa ehk 75 000 eurot saab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Jõhvi Jumalailmumise Kogudus. Tegu on vene õigeusklike sümbolkirikuga, mille rahastamine teenib Keskerakonna, eriti Martin Repinski valimiskampaaniat Virumaal.

50 000 eurot läheb Eesti kirikute nõukogule kristliku meedia jaoks – peamiselt ostetakse selle eest kristlikku sisu rahvusringhäälingusse. Kui arvestada, et ka MTÜ Elu Marss toetab kristlikke ideid, siis rahastab koalitsioon kristlikke ettevõtmisi koguni 16 protsendiga oma katuserahast, kirjutab Postimees. 

EKRE juhi, rahandusministri Martin Helme kodukirikule, EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudusele, on eraldatud kooli õpikeskkonna arendamiseks ja õpitingimuste parandamiseks 35 000 eurot. Raha näpistatakse juurde valitsuse reservist on järgmiseks, kohalike valimiste aastaks riigikogu jagatavateks regionaalseteks investeeringuteks ehk niinimetatud katuserahaks eraldatud 6,385 miljonit eurot. Koos sotside ettepanekutega kulub katuserahaks aga tervelt 6,725 miljonit eurot. Täpsemalt on koalitsioon teinud 340 000 euro eest rohkem ettepanekuid. Et koalitsiooni ettepanek on üks tervik, tähendab see, et raha tuleb leida kas praegu riigieelarvesse kirjutatud mõne muu investeeringu arvelt või valitsuse reservist.

«Katteallikas peab tulema riigieelarvest,» sõnas riigikogu rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk Isamaast, kuid ei täpsustanud esmaspäeva õhtul, milliselt realt.

Ehkki järgmise aasta eelarve koostamisel mängib rolli koroonakriis, ei tasu unustada oktoobris toimuvaid kohalikke valimisi. Nii on toetusi jagunud pea igasse maakonda. Tõsi, suurim summa läheb Tallinna MTÜ-dele. Väikseim summa, kokku 74 500 eurot, on planeeritud Hiiumaale. Samas ühe suurematest eraldi summadest – 120 000 eurot – saab Türi vallavalitsus loomemaja käivitamiseks. «Tegu on uue noortele ja peredele suunatud huvitegevuse võimaluste loomisega ühes vanas koolimajas, mida me renoveerime. See hoone oli kasutuses väljas. Seal on vaja kohandada endised klaasiruumid kunsti ja keraamikaga tegelemiseks, remontida tualettruumid,» selgitab isamaalasest Türi vallavanem PipiLiis Siemann, kes on raha vajadusest rääkinud nii Isamaa kui ka Keskerakonna rahvasaadikutega.

Ehkki Reformierakonna fraktsioon teatas, et nemad ka sel aastal katuseraha jagamisest osa ei võta, on teinud oma ettepanekud katuseraha maksmiseks sotsiaaldemokraadid 300 000 euro eest. Sotside toetus Kagu-Eestile on järjest vähenenud: üle-eelmisel korral suunas erakond Kagu-Eestisse kolmandiku enda katuserahast, eelmisel korral 15 ja nüüd 13,6 protsenti: kolme maakonna peale kokku 41 000 eurot.

«Me ei mõõda protsente, jagame raha maakondade vahel ära, pluss iga saadik sai seekord jagada 5000 eurot,» selgitas Ivari Padar, kes annab oma summa Võru instituudile võrukeelsete raamatute väljaandmiseks.

Kalvi Kõva suunab 5000 eurot Setomaa vallale Luhamaa päästehoone rajamiseks. Suurima üksiku summa, 21 000 eurot eraldavad sotsid MTÜ-le Eesti Linnaratturite Liit, kelle eestvedajaks on arhitekt Tõnis Savi. Tallinna sotsiaaldemokraadid korraldasid septembris meeleavalduse turvalise rattasõidu poolt. SDE Tallinna piirkonda juhib aga Raimond Kaljulaid, kes kritiseeris linnaruumi kehva planeerimist.

Suuremaid summasid said ka Jeti tali- ja jääspordiklubi 18 000 euroga, mille katuseorganisatsiooni Eesti Curlingu Liidu eesotsas figureerib Rainer Vakra, ja Eesti Loomakaitse Selts 10 000 euroga, mille juhatuse liige Kaisa Kaljurand on sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi liikme Marina Kaljuranna tütar.

Tallinna Spordiselts Kalev, mille juhatuse esimees on keskerakondlane Kalle Klandorf, saab 45 000 eurot, mida on võrreldes selle aastaga rohkem kui kaks korda enam. Tänavu toetas Keskerakonna fraktsioon neid 20 000 euroga. «Olen trennis, tõstan kangi. Sellest ma ei tea midagi. Miks te minu käest küsite? See on suurepärane uudis MTÜ jaoks. Mul ei ole midagi selle kohta öelda. Uurige mujalt,» lausus Klandorf.

Ka Tallinna Võrkpalliklubi on saanud kaks korda rohkem raha ehk 45 000 erurot kui mullu. «Tegu on suurima võrkpalliklubiga. Oleme laienenud Harjumaale, Märjamaale. Tahame terves Eestis kanda kinnitada. Spordiinventari on vaja. Kulukohti on palju: sõiduraha, saali rent,» lausus klubi president Lauri Kasper.