EESTI ELU

Taastub tööränne Eesti ja Soome vahel

FOTOD: Aigar Nagel

Neljapäevast taastub tööränne Eesti ja Soome vahel, mis oli seisma pandud seoses koroonaviiruse levikuga. 

Valitsus tegi juba 8. mail otsuse, mille järgi hakkab Soomega hakkab kehtima neljapäevast uus piiriületuskord. Leeveneb piirang, mille kohaselt pidid Soomest Eestisse saabuvad inimesed jääma piiriületuse järel 14 päevaks isolatsiooni. Kui seni võisid Eestis elavad, kuid Soomes tööl käivad inimesed ilma selle nõudeta Eestisse saabuda kuni üks kord nädalas, siis neljapäevast saavad nad Eesti ja Soome vahel liikuda ka tihedamini.

Lisaks Soomes töötavatele Eesti inimestele kaob piiriületuse järgne isolatsiooninõue neile, kes saabuvad Soomest Eestisse tööle või siinsesse õppeasutusse õppima. Samuti ei pea koju jääma inimesed, kes saabuvad Eestisse vältimatul perekondlikul põhjusel.

FOTOD: Aigar Nagel

Kuigi isolatsiooninõue kaob, on Eestisse saabujatel soovitus siiski hoiduda kahe nädala jooksul kodust lahkumast, välja arvatud tööl käimiseks või muul vältimatul põhjusel. Lisaks rakendatakse täiendavaid ohutusnõudeid laevadel ja sadamates: Soome ja Eesti vahel reisijate hulgas viiakse läbi COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse vabatahtlik testimine, jätkub pisteline piirikontroll. Eesmärgiks on vähendada viiruse võimalikku levikut Eestisse.

Esitamata on veel ligikaudu 20 000 möödunud aasta tuludeklaratsiooni

Esmaspäeva, 11. mai seisuga oli maksu- ja tolliametile (MTA) esitatud 721 000 möödunud aasta tuludeklaratsiooni, amet ootab veel ligikaudu 20 000 deklaratsiooni. 

Seejuures paberil on praeguseks esitatud 15 000 deklaratsiooni ehk 2 protsenti kõikidest deklaratsioonidest. "Paberi osakaal kindlasti veel suureneb, kui järgmisest nädalast bürood avame," ütles MTA kommunikatsioonijuht Gea Otsa BNS-le. 

Tuludeklaratsioonide esitamise ametlik tähtaeg oli 30. aprillil, kuid eriolukorra tõttu saab deklaratsioone esitada nii elektroonselt kui ka paberkujul kauem.

Kuna MTA teenindusbürood on suletud, saab paberil esitada deklaratsioone juuni lõpuni.

Kagupiiri taristu esimese etapi tööd teevad Merko ja GRK Infra

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) allkirjastas teisipäeval kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööde lepingu Merko Ehitus Eesti AS-i ja AS-iga GRK Infra.

PPA peadirektor Elmar Vaher ütles, et politsei- ja piirivalveamet on üle viie aasta valmistanud ette maismaapiiri ehituse programmi arvestades Eesti ja teiste EL-i riikide piirivalve parimat kogemust ning nüüdisaegset arusaama piiriturvalisuse tagamisest. "Piiri puhastamise, tähistamise ja projekteerimise kõrval on ehitustööde lepingu sõlmimine tähtis vahefiniš jõudmaks reaalse ehitustegevuse peatse alguse, suurema piiriturvalisuse ja Eesti julgeoleku suunas," märkis Vaher.

AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov ütles, et kagupiiri taristu valmimine eeldab ülitäpset planeerimist nii tulemuse kui tööprotsessi mõttes. "Piirialaga kaasnevad erisused, pinnaseolud ja ligipääsude vähesus töömaale muudavad projekti väljakutsuvaks, aga seda innustavam on Eestile niivõrd olulist rajatist ehitada," ütles Volkov.

"Piirivalve tugevdamine on valitsuse üks prioriteet ja mul on hea meel tõdeda, et koalitsioonilepingusse kirjapandu hakkab realiseeruma," ütles siseminister Mart Helme. "Piiriehituslepingu allkirjastamine on oluline samm selles suunas, et ehitustegevus idapiiril saaks võimalikult kiiresti alata," lisas Helme.

Kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööd kulgevad 23,5-kilomeetrisel kitsal piirilõigul Võrumaal alates Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktinist 3,5 kilomeetrit põhja pool asuva Tserebi küla Vanigõjärve lõunakaldani.

Mullu suvel otsustas valitsus piiritaristu elemente osaliselt vähendada. Nii jäeti projektist välja liivariba ja loomatõkkeaed, ühtlasi otsustati patrullrada kohati kitsendada ning jätta läbitavaks kergtehnikaga. Ehitushange ei hõlma seiretehnikat ega IT-lahendusi, mis on plaanis hankida eraldi pärast taristu valmimist. 

Maismaapiiri ehitus jagati mitmeks etapiks, et tagada pakkujatele hankes osalemiseks võrdsemad võimalused ning kindlustada, et tööd oleks ühele ehitajale jõukohased, jääks plaanitud ajaraami sisse ning tulemus saaks kvaliteetne ehk võimaldaks piiriturvalisust kõrgel tasemel tagada ka kümnete aastate möödudes. Kui esimeses piirilõigus on tööd alanud, jätkatakse järgmiste piirilõikude ehitushangete ettevalmistamise ja väljakuulutamisega.

Praeguse prognoosi kohaselt kulub 23,5-kilomeetrile piiritaristu väljaehitamiseks hinnanguliselt kuni kolm aastat ning ligi 20 miljonit eurot. Lisaks on tänaseks investeeritud umbes 25 miljonit eurot selleks, et projekteerida maismaapiir, rajada katselõigud, paigaldada maismaale piirimärgid, Peipsi järvele veemärgid ning Narva jõele täiendavad seirepositsioonid.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD