. 
Riigikohtu esimees Villu Kõve andis kohtunike täiskogu vastuvõtul kohtute aumärgid Harju maakohtu kohtunikule Tiia Mõtsnikule, riigikohtunik Henn Jõksile ja Tartu maakohtu kohtunikule Donald Kiidjärvele.
Tiia Mõtsnikule omistati aumärk silmapaistva tööpanuse eest kohtute omavalitsusorganites. Tiia Mõtsnik alustas kohtuniku tööd 1997. aastal Tallinna linnakohtus. 2006. aastast on Tiia Mõtsnik töötanud Harju maakohtu kohtunikuna.
Henn Jõks pälvis aumärgi pikaajalise laitmatu töö eest. Henn Jõks asus kohtunikuna teenistusse 1987. aastal, kui ta valiti Võru rajooni rahvakohtu rahvakohtunikuks. 1994. aastast on Henn Jõks töötanud riigikohtunikuna.
Donald Kiidjärve tunnustati aumärgiga pikaajalise laitmatu töö eest ning eriliste teenete eest õigus- ja kohtusüsteemi arendamisel. Ta on töötanud kohtunikuna alates 1991. aastast. Alates 1993. aastast töötab Donald Kiidjärv Tartu maakohtu kohtunikuna.
„Kuigi sel aastal esitati aumärgile 14 kandidaati, tundub, et otsuse tegemine polnud komisjonile raske: peaaegu kõik hääled kogunesid aumärgi saanud kolme kohtuniku taha. See näitab, et tegemist on kohtunike korpuse tuntud ja tunnustatud liikmetega,“ sõnas aumärgi komisjoni esimees Viive Ligi.
Kohtute aumärke jagati neljandat aastat. Märgiga tunnustatakse kohtunike kõrgetasemelist kutsetööd ning panust Eesti õigus- ja kohtusüsteemi arengusse. Aumärgi võivad saada kõik Eesti kohtunikud. Ettepanekuid aumärgi kandidaatide kohta saavad esitada kohtunikud ja juristide kutseühendused.
Lisaks andis koolitusnõukogu välja läbi aegade parima koolitaja auhinna endisele riigikohtunikule Eerik Kergandbergile. „Eeriku koolitused on aktuaalsed, lihtsas keeles ja arusaadavad. Ta kasutab näiteid elust enesest,“ sõnas koolitusnõukogu nimel Margit Jõgeva.
Tellimus- ehk lepingulõks võib näida kui tavaline reklaam. Tegelikult on tegemist internetis, eriti sotsiaalmeedias levivate pakkumistega, kus tasuta prooviperioodile või ühekordsele ostule järgneb ootamatu maksekohustus.
Tarbija kirjutas Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusele: „Facebookis kuvas minu seinal pikemat aega toidulisandi pakkumist, mis oli soodushinnaga ja rohkelt auhindu ning teiste tarbijate heakskiitu võitnud. Lubati siidist ja veatut jumet, sest tegemist on ainulaadse valemiga, mis taastab noorusliku välimuse. Esitasin tellimuse, maksin krediitkaardiga 28 eurot ning sain lubatud toote. Järgmisel kuul võeti minu kontolt maha 43 eurot. Sama summa läks maha ka sellele järgmisel kuul. Müüjat üles leida ei õnnestu, sest antud reklaami ma Facebookis enam ei näe.“
Sarnaselt toimis ka teine tarbija, kes tellis sotsiaalmeedias nähtud pakkumise kaudu kaks purki toidulisandeid, liitudes toote tasuta prooviperioodiga. Tasuda tuli vaid 6 eurot saatmiskulu. Järgmistel kuudel saadeti talle 118-euroseid arveid ning tarbija sai teada, et on sõlminud aastase lepingu, nõustudes igakuiselt vastu võtma kaks purki toidulisandeid.
Taolistel juhtudel tarbijad sageli imestavad, kuidas nad lepingulõksu sattusid. Selgitame, kuidas lepingulõksud töötavad ning kuidas neid ära tunda ja hoiduda.
Mis iseloomustab lepingulõkse?
Esiteks, tarbija seob end pikemaks ajaks lepinguga.
Mõlema juhtumi puhul on tegemist lepingulõksuga, kus tarbija teeb tehingu, teadmata, et ta seob ennast pikemaajalise lepingu või maksekohustusega. Reeglina on teave täiendavate maksete kohta pakkumises küll esitatud, kuid on raskesti märgatav, kuna kasutatakse kas muust tekstist oluliselt väiksemat kirjasuurust, vähemmärgatavaid värve või paigutust. Sellistele pakkumistele on iseloomulikud kirjeldused „olematu risk“, „otsusta kiiresti“, „100% garantii“.
Internetis sõlmitud lepingutest on tarbijatel õigus ümber mõelda ning tehingust vähemalt 14 päeva jooksul taganeda. Tellimuslõkse iseloomustab see, et pikaaegse lepingu olemasolust või püsivast maksekohustusest saab tarbija sageli aimu alles pikema aja möödumisel, siis kui talle esitatakse ootamatult täiendav arve või võetakse krediitkaardilt maha teatud summa. Selleks ajaks on taganemisõigusega antud aeg möödunud. Samuti on oluline teda, et 14-päevane taganemisõigus kehtib kauplejate puhul, kes tegutsevad Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu riigis. Paraku sageli on tellimuslõksu taga väljaspool Euroopat registreeritud ettevõtted.
Teiseks, tarbija ei märka, et tegemist on tasulise toote või teenusega
Lepingulõks võib seisneda ka ühekordses toote või teenuse pakkumises, auhinna loosimises osalemises või tasuta prooviperioodiga liitumises. Sellisel reklaamil klikates ei saa tarbija aru, et tegemist on tasulise tehinguga. Näiteks on sotsiaalmeedias laialt levinud auto hindamisteenus, millega pakutakse tarbijale sertifikaati tema auto turuväärtuse kohta. Reeglina puudub selliste pakkumiste juures kohtustulik teave „Tellimus koos maksekohutusega“ ning tarbijad klikates nupul „OK“ või „Tellin“ ei märka, et antud teenus maksab 88 või 108 eurot. Kuivõrd lubatud sertifikaat laekub tarbija poolt sisestatud meiliaadressile koheselt peale vastava kliki tegemist, puudub tarbijal kaupleja sõnul ka õigus lepingust taganeda, sest teenus on juba osutatud.
Antud lepingulõksudele on omane see, et tarbijalt ei paluta krediitkaardiandmeid, vaid tarbija nime, kodust aadressi ja muid kontaktandmeid, mis võimaldavad tarbijale hiljem arveid saata. Kuigi seaduse järgi ei teki kauplejal tarbijale tellimata asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid, näitab statistika, et ligi 20% tarbijatest tasub arvel küsitud summad, kuigi on veendunud, et ta ei ole tasu maksmisega kunagi nõustunud.
Kuidas ennetada lõksu sattumist?
Hiljutine statistika näitab, et enam kui pool Euroopa Liidu elanikest on viimase kahe aasta jooksul langenud vähemalt ühe pettuse ohvriks. Pettuste hulgas on kõrgel kohal ka ostulõksud. Tõenäoliselt teenivad lepingulõksude taga olevad firmad ELi tarbijatelt mitu miljonit eurot aastas.
Kõige tõhusam kaitse lepingulõksu sattumise eest on nende vältimine, mis eeldab tarbijalt kriitilist mõtlemist ning pettuste äratundmist. Kuivõrd lepingulõksude reklaamid kaovad tavaliselt tarbija sotsiaalmeedia vaatest pärast nendele reageerimist, on pakkuja hilisem tuvastamine ja temaga ühenduse saamine väga raske, kui mitte võimatu.
Kui tarbija otsustab siiski internetis kuvataval pakkumisel klikata, tuleks võimalusel teha sellest vaatest foto ehk kuvatõmmis, et saaks hiljem tõendada lepingueelse teabe sisu. Kindlasti tuleb eelnevalt tutvuda kaupleja üldtingimustega ning uurida kaupleja tausta.
Abi vaidlusele lahenduse otsimisel on siiski võimalik saada vaid juhtudel, kui pakkumise taga olev ettevõte on registreeritud Eestis või mõnes muus ELi riigis.
Lehekülg 1291 / 1935
