Teisipäeval avalikuks tehtud COVID-19 vastu vaktsineerimise plaani järgi hakkab riik vaktsiini laiali jaotama terviseameti kesklaost, kust liiguvad üle Eesti laiali ka süstimiseks vajalikud tarvikud.

Vaktsiinitootja vastutab vaktsiinide transpordi eest kokku lepitud kohta liikmesriigis. Eesti puhul onkokku lepitud, et vaktsiinid transporditakse tootja poolt terviseameti kesklattu, kust tagatakse vajalikud tingimused vaktsiinide hoiustamiseks, mis vajavad tavapärasest madalamaid temperatuure ehk -15- kuni -80-kraadist hoiustamiskeskkonda. Eriti madalate temperatuuride hoidmiseks on kaks võimalust: kuiv jää ja ultrasügavkülmikud. Mõlemad võimekused tagatakse terviseameti kesklaos hiljemalt detsembri lõpuks.

Terviseameti kesklaos toimub vaktsiinide hoiustamine, laialijaotamine vastavalt
vaktsiinide jaotuskavale ja vaktsineerijate vajadustele. Kesklaost jagatakse vaktsineerijatele koos vaktsiinidega ka vaktsiini lahustamiseks ja manustamiseks vajalikud süstlad, nõelad ja lahusti.

Vaktsineerijatel ei ole vaja luua eritingimusi või soetada lisavahendeid vaktsiinide säilitamiseks. Eesti- sisene transport madalaid temperatuure nõudvate vaktsiinide korral toimub kord nädalas või vastavalt vajadusele vaktsineerimiskohtadesse. Ka kõige nõudlikumad COVID-19 vaktsiinid säilivad kuni viis päeva vaktsiinide hoiustamise tavatingimustel ehk 2-8 plusskraadi juures.

Eesti-sisene transport ostetakse sisse. Vaktsiinid tulevad mitmedoosilistes viaalides ja seetõttu nõuab manustamine ja vaktsiinide Eestisisene laialivedu tavapärasest hoolikamat planeerimist, seisab vaktsineerimisplaanis. 

Alates teisipäevast kehtib üle kogu Eesti siseveekogude jääle mineku keeld.

„Eelmiste nädalate miinuskraadid tekitasid siseveekogudele esimese jää ja meelitasid ligi rohkesti uudishimulikke – nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Kui eelmise nädala lõpuks oli külm kasvatanud veekogudele kohati juba 10 cm paksuse jääkaane, siis paraku on sel nädalal oodata plusskraade. See tähendab, et niigi õhuke jää muutub väga hapraks ja jääle minek on eluohtlik,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala ameti pressiesindaja vahendusel.

 „Inimesed ei kipu teadvustama riske, mis kaasnevad jääle minekuga. Sageli sattuvad ohtlikesse olukordadesse nii lapsed kui ka täiskasvanud – lapsi meelitab jääle uudishimu ja elevus, täiskasvanuid sageli ahvatlus kalastada,“ lisas Virkala ja kutsus lapsevanemaid üles hoidma lastel silma peal ning selgitama neile hapra jääga seonduvaid riske.

Jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.