EESTI ELU

Töövõime kaotanu enam tulevikus täiturile ettemaksu tasuma ei pea

Võru kohtumaja 15.01.2019  FOTO: Aigar Nagel

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille tulemusel ei või kohtutäiturid tulevikus enam töövõime kaotanutelt ettemaksu küsida.

Muutuvad ka täiturite mõned tasud, ühtlustuvad  notarite ja kohtutäiturite rahatrahvi piirmäärad distsiplinaarsüüteo korral ning notarina ametisse astuvate inimeste tase muutub koha täitmisel paremini võrreldavaks. 

"Selleks, et olukord oleks õiglasem, ei või eelnõu jõustumisel kohtutäitur enam küsida ettemaksu inimeselt, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest. Praegu kehtiva seaduse järgi ei või täitur nõuda ettemaksu üksnes juhul, kui täitmiseks esitatakse elatisnõue," ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Samal ajal tõuseb kohtutäituri tasumäär mõnede toimingute puhul, kus see ei kata tegelikke kulusid, näiteks varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemisel, väljatrüki ja õiendi väljastamisel ning menetlusdokumentide kättetoimetamise korral. Lisaks muudetakse kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kus kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood. Muudatused ei puuduta kohtutäiturite põhitasusid.

Tõuseb ka notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest määratava rahatrahvi maksimaalne summa 6400 eurolt 16 000 euroni. "Praegused trahvimäärad ei ole piisavad, et avaldada raske rikkumise korral piisavat mõju ning need peaksid olema ühtlasemad teiste vabakutsetega nagu näiteks advokaadid ja patendivolinikud," selgitas Aeg.

Samuti muutub eelnõuga uute notarite ametisse nimetamise kord. Hetkel peab inimene, kes soovib saada notariks, osalema esmalt notarikandidaadi konkursil, läbima väljaõppe, sooritama selle kestel arvestuse ning väljaõppe lõpus veel notarieksami. Sooritatud eksami tulemus on aluseks notari ametikoha täitmise konkursi väljakuulutamisel pingerea moodustamiseks. Eksami sooritamise ja konkursi väljakuulutamise vahele võib jääda aga mitmeid aastaid, mis on liiga pikk aeg, tagamaks ühtlast kvaliteeti.

Eelnõuga muutub see, et notarieksam korraldatakse kohe koos konkursiga ja seega selgub kandidaatide paremusjärjestus juba konkursi toimumise ajal. Muudatuse tulemusena on võimalik igakordselt konkursi tulemusena selgitada välja parim kandidaat, kes vastutusrikast notari ametit kandma hakkab.

Riik võib piiriehituse kiirendamiseks jätta keskkonnamõju hindamata

Politsei- ja Piirivalveamet

Valitsus arutab siseministeeriumi ettepanekut jätta idapiiri maismaaosa taristu ehitamiseks keskkonnamõju hindamata.

Valitsus arutab neljapäevasel istungil siseministeeriumi ettepanekut jätta Kagu-Eestis idapiril Eesti poolse maismaa osa taristu ehitamisel, sealhulgas juurdepääsuteede rajamisel, keskkonnamõju hindamata, edastas valitsuse pressiesindaja.

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks tellis politsei- ja piirivalveamet keskkonnamõjude eelhinnangu, millest selgus, et ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud. 

Kagupiiri maismaaosa ehitamiseks on vaja veel raadata 141,2 hektarit metsamaad.

Keskkonnamõju hindamise läbiviimise kohutus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Keskkonnamõju on vaja hinnata, kui raadatakse üle 100 hektari metsamaad. Samas näeb seadus ette erandi juhuks, kui tegemist on riigi julgeoleku tagamisega.

Bingo loto loosimisel võideti jackpot üle 373 000 euro

Pixabay

Telesaates “Suur lotokolmapäev” loositi kolmapäeval välja Bingo loto jackpot summas 373 719 eurot, teatas Eesti Loto.

Ühe mänguväljaga pliks-plaks võidupilet on ostetud Tartus asuvast Zeppelini Maximast. 

Tegu on kolmanda sel aastal võidetud Bingo loto jackpotiga. Eelmine peavõit loositi välja 8. aprillil, kui rekordilise 907 000 eurot võitis Tallinnas elav noor naine.

Kolmapäeval loositi välja ka Vikinglotto jackpot, mis jagunes ühe Taani ja ühe Norra mängija vahel, tuues neile mõlemale võidusummana 15 357 112,70 eurot.

Eestis võideti kohalik 5+1 taseme võit – internetist pileti ostnud mängija võidusumma oli 58 381,80 eurot.

Aasta esimese nelja kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks ligi 4,5 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja üle 11,1 miljoni euro, sealhulgas 1,6 miljoni ulatuses kiirloterii võite.

Aastal 2019 maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks 10,7 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto eelmisel aastal välja ligi 25 miljoni eurot.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD