EESTI ELU

Valitsus kinnitas töötasu hüvitismeetme pikendamise

FOTO: Aigar  Nagel

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks eelnõu, millega riik näeb ette COVID-19 eriolukorras kasutusele võetud töötasu hüvitise jätkamise ka juunis.

Tööandja saab töötasu jätkuhüvitist juunikuu eest taotleda kuni 31. juulini. Varasema töötasuhüvitise meetmega võrreldes on hüvitise maksmise tingimusi kitsendatud, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kohustusliku kriteeriumina peab ettevõtte käibe või tulu langus olema vähemalt 50 protsenti võrreldes eelmise aasta juuni käibega või tuluga. Seniste kriteeriumide järgi pidi käibe kukkumine olema vähemalt 30 protsenti.

Jätkuhüvitist makstakse töötajale, kelle töömahtu või töötasu on vähendatud ühes kuus kuni 800 eurot brutosummana. Jätkuhüvitist makstakse üldjuhul 50 protsenti töötaja brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Ühelt kuult kahele pikeneb aeg, mille jooksul ei saa tööandja töötajat koondada ilma, et peaks jätkuhüvitise töötukassale tagastama.

Edaspidi saab toetust taotleda vaid nendele töölepingu alusel töötavatele inimestele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020. Toetust saavad taotleda need ettevõtted, kellel ei olnud 12. märtsil maksuvõlga, kes on maksuvõlad taotluse esitamise hetkeks tasunud või kelle maksuvõlad on ajatatud.

Jätkuhüvitist saab taotleda töötukassast ja selle meetme maksumuseks on planeeritud 68,9 miljonit eurot, mida rahastatakse 45 miljoni ulatuses töötuskindlustusvahenditest ja maksimaalselt kuni 36 miljoni euro ulatuses valitsuse reservist.

Valitsus kehtestas töötasu hüvitise tööturuteenuse seoses eriolukorraga, kui paljude tööandjate igapäevane majandustegevus oli häiritud, käive ja tulud järsult langenud ja töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine raskendatud.

Töötasu hüvitist said tööandjad kasutada kahe kuu osas perioodil 1. märtsist kuni 31. maini.

Eelnõu kohaselt muudetakse ka tööturukoolituse ja kvalifikatsiooni saamise toetusmeetmete töötajatele suunatud osa.

Ööpäevaga lisandus 11 positiivset koroonatesti

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1122 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 11 inimese testi tulemus osutus positiivseks.

Rahvastikuregistri andmetel said positiivse koroonatesti tulemuse kolme maakonna elanikud. Seitsmel juhul oli tegemist Harjumaa elanikuga, neist viie elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Tallinn. Pärnumaal tuvastati kolm ja Viljandimaal üks uus SARS-CoV-2 viirusekandja.

28. mai hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 30 inimest, juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti. Ööpäeva jooksul läks haiglast üks inimene, avati üks uus haigusjuhtum. Tänaseks on haiglast koju saadetud 328 inimest ning lõpetatud 340 haigusjuhtumit.

Neljapäevase seisuga on tervenenud 1574 inimest. Neist 1017 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 557 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.

Ööpäeva jooksul ühtegi surmajuhtumit ei lisandunud, kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 66 inimese elu.

Eestis on kokku tehtud ligi 81 000 esmast testi, nendest 1851 on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

Naistele suunatud riigikaitse teabepäevi kuulus ligi 200 inimest

Foto: Raul Mee.

Internetti kolinud naistele suunatud riigikaitse teabepäevi kuulas kahe päeva jooksul pea 200 inimest.   

Naistele suunatud riigikaitse teabepäevad pidid toimuma märtsi lõpus Võrus ja Narvas, kuid lükati viiruse tõttu edasi ning otsustati korraldada nüüd veebis, edastas ühendus Naised Riigikaitses. Esmaspäeval ja teisipäeval viidi teabepäevad läbi Naised Riigikaitses Facebooki lehel, teabepäevi kuulas kahe päeva jooksul pea 200 inimest.   
 
Veebiseminarid viidi läbi nii eesti kui vene keeles ning nende vältel said naised teada, kuidas valmistuda ajateenistuseks ning milliseid karjäärivõimalusi loob teenistuse läbimine, kuulasid ajateenistuse läbinud naiste kogemusi.
 
„Ajateenistusest võtsin ma kaasa hea vormi, sportliku elustiili ning oskuse juhtida inimesi ja protsesse. Kõige olulisemaks nendest pean ma aga keeleoskust – 11 kuu jooksul sain ma selgeks eesti keele ning see on aidanud mul tõusta kiiresti ka edasisel karjääriredelil,“ rääkis vanemseersant Jekaterina Šavkun venekeelsel veebiseminaril.
 
Naisi huvitas muuhulgas, kuidas võivad naiste bioloogilised eripärad ajateenistuses ja kaitseväes hakkama saamist, kuidas on ajateenistuses lahendatud naiste ööbimis- ja pesemistingimused, kas ajateenistuses tehakse mööndusi ka taimetoitlastele ja kui tihti on võimalik suhelda pere ja sõpradega. Küsiti ka seda, kas ajateenistuses lubatakse oma sotsiaalmeedia konto või blogi tarbeks filmida ja pildistada. 


 
„Arvan, et ajateenistuses ei ole ühegi naise jaoks raske, kui ta on eelnevalt enda jaoks selgeks mõelnud, miks ta selle otsuse tegi ning milline on pikem eesmärk selle otsuse taga. Kui sul on midagi, mille poole püüelda, siis see aitab väga hästi motiveerida ennast mistahes raskusi ületama,” ütles mereväe personaliohvitser, nooremleitnant Daisi  Želizko. 

Koos aasta alguses toimunud Tallinna, Tartu ja Pärnu teabepäevadega osales sel aastal ligi 400 noort naist, kes tundsid huvi ajateenistuse ja kaitseväe karjäärivõimaluste vastu.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD