Terviseameti andmetel ei lisandunud viimase ööpäeva jooksul Eestis ühtegi COVID-19 positiivset testi ja selle viiruse tõttu ei surnud ka ühtegi inimest

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1026 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi ja  positiivseid teste ei olnud, teatas terviseamti pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.

Hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 20 inimest, juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti. 

Praeguseks on haiglast koju saadetud 340 inimest, lõpetatud 352 haigusjuhtumit.

TTeisipäevase seisuga on tervenenud 1632 inimest. Neist 1260 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 372 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, see tähendab, et ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on kokku tehtud enam kui 85 tuhat esmast testi, nendest 1870 ehk 2,2 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. 

Terviseamet tuletab meelde, et hoolimata eriolukorra lõppemisest tuleb haigust COVID-19 põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku vältimiseks endiselt nii hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda kui kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta. Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui kaks meetrit.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Riigikogus läheb teisipäeval esimesele lugemisele seaduseelnõu, mille kohaselt muutub tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks.

Eelnõu seletuskirjale tuginedes on viimase rahvaloenduse andmete kohaselt Eestis umbes 200 000 kodu, mis on varustatud ahju, kamina või pliidi ning kuhu tuleks vingugaasiandur paigaldada. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi statistika põhjal on pea 95 protsenti juhul põhjustanud tulekahjus hukkunute surma just vingumürgitus.

Riigikogu õiguskomisjoni liikme Marek Jürgensoni sõnul on suitsuandur olnud eluruumides kohustuslik pea kümme aastat ja andnud positiivseid tulemusi, kuid vingumürgitust, millesse inimesed ennekõike surevad, suitsuandur ei tuvasta. „Suitsuandur annab teada muutunud temperatuurist või õhu tihedusest, aga mitte muutusest õhu koostises. Paraku pooltel juhtudel on hukkunuga lõppenud tulekahjud aset leidnud öösel, mil inimesed magavad,“ ütles Jürgenson. „Sellises olukorras pole lõhnatu ja maitsetu mürgise gaasi eest pääsu, sest inimene lihtsalt ei taju seda.

„Hetkel kehtiva korra kohaselt on kohustuslik kasutada vingugaasi andurit ainult eluruumides, kuhu on paigutatud gaasiseade. See lahendus ei taga ohutust aga elamutes ja korterites, kus kasutatakse vingugaasi tekitavaid tahkeküttel olevaid kütteseadmeid,“ ütles Jürgenson, lisades, et muudatused aitaksid vähendada tulesurmade hulka oluliselt.

Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma 2022. aastal, seega on üleminekuaega 1,5 aastat. Muude küttesüsteemide ehk maakütte, elektrikütte või muu puhul jääb endiselt kohustus omada vaid suitsuandurit.