EESTI ELU

Apteegid saaksid aidata tõsta COVID-19 vaktsineerimise võimekust

Pixabay

Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL) on seisukohal, et apteeke ja apteekreid tuleb kaasata elanikkonna COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse nii nagu seda tehakse teistes riikides.

EPAL-i juhi, proviisor Ly Rootslase sõnul aitaks apteekide ja apteekrite kaasamine COVID-19 vastases võitluses saavutada tõhusamaid tulemusi. „Kuigi riik on öelnud, et vaktsineerimine on korraldatud läbi perearstikeskuste, siis ei pea me seda õigeks. Mida rohkem tervishoiu osapooli on hõlmatud, seda paremini suudame oma inimesi kaitsta, eriti siis kui vaktsineerimine jõuab laiemate massideni. Kogu tervishoid peaks töötama patsiendi keskselt ja tema tervise huvides,“ selgitas Ly Rootslane.

Viimase kolme aasta jooksul on apteekides läbi viidud gripi ja puukentsefaliidi vastast vaktsineerimist, mis on oluliselt tõstnud elanikkonna vaktsineerituse taset. Ainuüksi sel sügisel sai apteekides gripi vastase kaitse ligi 14 000 inimest, kellest kolmandiku moodustas riskirühm. Apteekides on vaktsineerimiseks vastavad ruumid, tagatud on ligipääsud tervise infosüsteemile, olemas on kõik vajalik eluohtlike kõrvaltoimete haldamiseks ning võimalik on eelregistreerimine. Praegu on Eesti apteekides kokku ligi 50 kabinetti, kus saab vaktsineerimist edukalt läbi viia. 

EPAL-i juht Ly Rootslane tõdeb, et erinevate uuringute kohaselt hindavad Eesti inimesed apteeke vaktsineerimiskohana väga kõrgelt. „Apteegid asuvad kergesti ligipääsetavates asukohtades, on pika lahtiolekuajaga ja töötavad sageli ka õhtul ning nädalavahetustel,“ nentis Rootslane.

Eestis kehtiva seadusandluse kohaselt tohivad vaktsineerida vaid tervishoiutöötajad. EPAL on aga seisukohal, et tulevikus võiksid seda teha ka vastava väljaõppe saanud apteekrid nii nagu paljudes Euroopa riikides - Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Iirimaal ja Maltal. „Oleme riigile korduvalt välja pakkunud, et apteegid ja apteekrid võiksid olla kaasatud vaktsineerimise protsessi, et tagada patsientide sujuvam ja mugavam vaktsineerimine. Sotsiaalministeerium on pikalt lubanud, et apteekide integreerimine immuniseerimisprotsessi tuleb arutusele ja analüüsimisele. Paraku ei ole meieni jõudnud tagasisidet, kui kaugel sellega ollakse,“ ütles EPAL-i juht. 

Apteeker on tervishoiutöötaja, kes vajaliku väljaõppe korral saaks edukalt läbi viia vaktsineerimist. Eestis on järjest enam nii nimetatud „kogukonna apteekreid“, kes näevad ja tunnevad oma patsiente isegi paremini kui perearst, sest apteeki külastatakse sagedamini kui pääseb perearsti jutule. Apteekrite kaasamine on Euroopa praktikas ennast korduvalt tõestanud ja sellest on võitnud nii elanike tervis kui tervishoiusüsteem läbi suurema haiguste ennetamise võimekuse. 

EPAL on Eesti suurim proviisorapteeke koondav ühendus. Liitu kuuluvad nii apteegipidajad kui ka apteegipidajatele frantsiisiteenuse pakkujad. EPAL-is on praeguse seisuga 87 liiget, 278 apteeki, kus on kokku ligi 1100 erialatöötajat.

Eestis on koroona vastu vaktsineerimisi tehtud 2487 inimesele

Terviseameti teatel on Eestis koroonavaktsiini saanud 2487 inimest.

Hiljemalt uue nädala alguseks hakkab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) detailset vaktsineerimisinfot kuvama ka avaandmetena terviseameti koroonakaardil. Inimene ise saab oma vaktsineerimisi vaadata Patsiendiportaalis digilugu.ee.

Vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastatele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses koroonavaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.

TEHIK-u andmetel on rakendust Hoia alla laaditud 246 876 korda. Rakenduse kaudu on end haigeks märgitud 2254 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 634.

Koroonatestimine.ee koduleht koondab infot saatekirjaga, piiriülese ja tasulise testimise kohta. Lisaks on seal vajalik info arstidele ning tööandjatele. Samuti on sel lehel võimalik broneerida endale aeg saatekirja olemasolul, saada sertifikaadi infot, klienditoe numbreid ja asukoha koordinaate testimiskohtade kohta.

Sigarettide aktsiis tõuseb uuest aastast 5 protsendi võrra

Alates 1. jaanuarist tõuseb sigarettide aktsiisimäär 5 protsenti ning suitsetamistubaka aktsiisimäär 8,3 protsenti.

Sigarettide aktsiisimäär on alates 1. jaanuarist 86,5 eurot 1000 sigareti kohta + 30 protsenti maksimaalsest jaehinnast, kuid mitte vähem kui 145,6 eurot 1000 sigareti kohta. Suitsetamistubaka aktsiis tõuseb 89,63 eurolt 97,1 euroni kilogrammi kohta.

Nii sigarettidele kui ka suitsetamistubakale on aastateks 2022 ja 2023 ette nähtud 5-protsendised aktsiisitõusud.

Samuti kiitis riigikogu detsembris heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt e-vedelikke ei maksustata ajutiselt aktsiisiga alates selle aasta 1. aprillist kuni 2022. aasta 31. detsembrini.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD