EESTI ELU

Vanglad saavad raha koroonakulude katteks

Foto on illustratiivne FOTO: Aigar Nagel

Tulenevalt valitsuskabineti 17. detsembri nõupidamisel otsustatust eralda valitsus neljapäeval oma reservist justiitsministeeriumile 250 000 eurot möödunud aastal COVID-19 pandeemiaga seotud kulude katteks vanglates. 

2020. aastal on vanglad märtsist kuni oktoobrini teinud erakorralisi lisakulusid nii koroonaviirusesse nakatumise ennetamiseks kui tõrjeks. Prognoosimatud olid näiteks isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kulud, mis kasvasid tavapärase eelarvega võrreldes 13 korda. COVID-19 olukorraga kaasnes ka muid sundkulusid, millest osa kaeti ka vanglate eelarvest.

Kevadel vangidel koroonaviirust ei tuvastatud. Sügisel puhkes Viru Vanglas puhang, kus koroonaviirus tuvastati 194 vangil ja 11 teenistujal; Tallinna Vanglas tuvastati koroonaviirusesse nakatumine seitsmel vangil ja seitsmel teenistujal. Tartu Vanglas pole vangidel viirust tuvastatud, kuid positiivse proovi on andnud kaks teenistujat.

Suur arv nakatunud vange tõi kaasa isikukaitsevahendite kulu hüppelise kasvu.

Ööpäevaga lisandus 723 koroonapositiivset ja suri kolm inimest

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5528 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 723 ehk 13,1 protsenti testide koguarvust ja suri kolm inimest.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 391 inimesel. 300 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 140, Pärnumaale 40, Lääne-Virumaale 34, Tartumaale 28, Valgamaale 11, Hiiumaale 10 ja Saaremaale 7 uut nakkusjuhtu. Järva-, Rapla- ja Võrumaale lisandus 6, Viljandimaale 5 ning Põlva- ja Läänemaale 4 uut nakkusjuhtu. 20 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 553,28 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,7 protsenti.

Ööpäeva jooksul avati uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 52, haiglaravi vajab 402 patsienti.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 5009 inimesele.

Eesti president peaks ühiskonnas ehitama sildu

Ametisolev vabariigi president Kersti Kaljulaid on kindlasti andnud endast parima, kuid järgmine president peaks kõik tegema selleks, et ühiskonda liita, ütles peaminister Jüri Ratas teisipäeval ETV saates "Esimene stuudio" intervjuus Andres Kuusele.

Tänavu hilissuvel toimuvate presidendivalimiste kandidaatide kohta märkis Ratas, et ei Keskerakonnas ega koalitsioonis pole võimalikke kandidaate arutatud, kuid Kaljulaidi teise ametiaja suhtes jäi peaminister pigem skeptiliseks.

"Ma arvan, et ta on andnud endast, nii palju kui ta on osanud ja tahtnud, parima. Aga ma loodan, et järgmine Eesti vabariigi president teeb kõik selleks, et iga päev ehitada sildasid," nentis Ratas.

"Ma olen enda poolt teinud oma töös kõik selle, mis võimalik teha, et aidata tänast vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi uude ametisse (OECD juhiks – toim.) minna, kuhu ta soovib, kuhu ta kandideerib. See oleks Eestile väga tugev märk, kui tänane Eesti president saaks olema edukas selles kampaanias," lausus Ratas, kelle sõnul suhtlusbarjääri tal Kaljulaidiga pole.

"Suhtleme vabalt ja väga paljudes asjades näeme asju ühiselt, aga on ka neid, kus näeme erinevalt," märkis peaminister.

Ratase sõnul tuleks leida kandidaat, keda toetaks võimalikult paljud erakonnad, igal juhul peaks see olema inimene, kes igas mõttes Eestit ühendab.

Võimaluse, et ta ise kandideerib, lükkas Ratas kindlalt ümber. "2021 ei ole jumet (sellel mõttel). Minu vastus ongi aus. Selle peale ei mõtle mina täna ega ka homme," ütles ta.

Küll toetab Ratas erakonnakaaslase ja endise haridusministri Mailis Repsi kandideerimist.

"Kas Mailis oleks hea Eesti vabariigi president – kindlasti ja kindlasti ma seda ka toetan südames. Kas see hetk tuleb aastal 2021, täna seda veel hinnata on liiga vara," lausus ta Repsi kandideerimise kohta.

2021. aastal toimuvate kahtede valimiste – lisaks toimuvad ka kohalike volikogude valimised – märkis Ratas, et see on kõrgeima võimu pidupäev, anda oma hinnang poliitikutele.

"Rohkem küll kohalikel valimistel, sest kahjuks meil pole presidendi otsevalimisi," märkis ta.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD