Valitsus kinnitas neljapäeval seisukohad vastamaks Euroopa Komisjoni palkade läbipaistvuse suurendamise konsultatsioonile, märkides, et Eesti peab oluliseks naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist. 

Eestis on  Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe. Uuringud näitavad, et palkade avalikustamine aitab kaasa selle vähenemisele ja toob kasu majandusele tervikuna. „Valitsus pidas oluliseks Euroopa Liidu liikmesriikides sama, võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmist ning Euroopa Liidu algatuste koordineerimist selles küsimuses. Palkade läbipaistvus avaldab positiivset mõju töötajate rahuolule, organisatsiooni mainele, sellega kaasneb personali voolavuse vähenemine ning motivatsiooni ja tootlikkuse tõus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu pean oluliseks, et  astume vajalikke samme Eestis ning räägime Euroopa Liidu tasandil aktiivselt kaasa soolise palgalõhe vähendamise teemal.“

Eesti suure soolise palgalõhe põhjuste seas on laialt levinud individuaalsed palgaläbirääkimised, ametikohtade ning nende raames tehtava töö väärtuse vähene läbimõeldus ning palga määramise ühtsete aluste puudumine paljudes organisatsioonides. Näiteks enam kui kolmveerandis organisatsioonides ei olnud 2015. aastal  tehtud ametikohtade hindamist. Samal ajal viimase soolise võrdõiguslikkuse Eurobaromeetri uuringu andmetel toetab 57 protsenti Eesti töötajatest oma organisatsioonis keskmiste palkade soopõhist avaldamist ametikohtade lõikes.

Valitsus leidis, et palkade läbipaistvuse meetmete kokkuleppimisel on oluline arvesse võtta, et erineva suurusega organisatsioonidel on meetmete rakendamiseks erinevad võimalused ja võimekus. Samuti tuleb hinnata tegevustega kaasneva koormuse ja kulu ning saadava kasu tasakaalu. Eriti tähtis on, et eriti mikro- ja väikestele organisatsioonidele kehtestatavad nõuded ei oleks neile ebaproportsionaalselt koormavad. „Samas on ka selliseid palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid, mida on võimalik rakendada sõltumata organisatsiooni suurusest, näiteks töökuulutustes palkade või palgavahemike avaldamine,“ tõi minister Kiik näite.  

Valitsus on seisukohal, et riikidele peaks jääma otsustusvabadus meetmete elluviimise ja nende üle järelevalve korraldamisel. Eestis on võimalikeks järelevalveasutusteks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning tööinspektsioon. Jätkuvalt tuleb soodustada ka vabatahtlike meetmete elluviimist ja toetada selles tööandjaid. Euroopa Komisjon võiks toetada digitööriistade väljatöötamist, mis aitaksid tagada meetmete elluviimise ühtlast kvaliteeti ning vähendada halduskoormust.

Liikmesriikidele suunatud konsultatsiooniga soovitakse saada riikidelt tagasisidet palkade läbipaistvuse suurendamise võimaluste kohta. Arvestades nii selle kui paralleelselt läbi viidud avaliku ning sotsiaalpartneritele suunatud konsultatsiooni tulemusi, plaanib Euroopa Komisjon juba selle aasta lõpus tulla välja palkade läbipaistvust käsitleva õigusliku algatuse ettepanekuga.

Kodanikuühendused Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad ja Eesti Roheline Liikumine andsid eile keskkonnaminister Rene Kokale üle pöördumise, mis sisaldab ülevaadet Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) pikaaegsete metsamajanduslike eksimuste ajas kumuleeruvatest tagajärgedest, mistõttu on pöördumise esitajate hinnangul kasvanud ka kuuse-kooreüraski populatsioon ja kahjustuste kasv meie kuusikutes.

Ebavajalik raie

RMK on üraskikahjustuste sagenemisele kas teadmatusest või hoolimatusest vastanud järjekordsete metsamajanduslike vigade teostamisega, nimetades seda tegevust Eesti metsade päästmiseks kuuse-kooreüraski käest. Pöördumise esitajad peavad põhjendamatuks tervete ning üraskitest asustamata puude raiet, samuti tervete eraldiste lageraiet, mille käigus võetakse maha ka teisi puid peale kuuskede. Eriti kahetsusväärne ja loodusele veelgi suuremat koormust põhjustav on tõsiasi, et ulatuslikku ja suures osas põhjendamatut raietegevust on teostatud lindude pesitsusajal.

RMK alustas üraskite püünismaterjali langetamist 20. märtsist, tehes lindude pesitsusajal lageraiet 259 hektaril. Võttes aluseks ornitoloogide hinnangu, mille alusel pesitseb meie metsades keskmiselt 3 paari linde hektari kohta, võime kokku arvutada, et erakorraliste pesitsusaegsete raiete käigus sai eeldatavasti häiritud keskmiselt 777 pesitsemist.

Oskamatu tõrje

Pöördumise esitajad juhivad tähelepanu ka sellele, et RMK tegevust hindava seire käigus kaardistasid vabatahtlikud vaatlejad, kuidas riigimetsa majandajad alustasid üraskite tõrjeks langetatud püünismaterjali väljavedu juba mai keskpaigas ja viimastel nädalatel, ehkki jaheda kevade tõttu polnud ürask selleks ajaks veel õieti lendlema hakanudki. 25. mail välja saadetud pressiteates kinnitas Keskkonnaagentuur (KAUR), et seoses jaheda kevadega on üraskite lendlus viibinud, jäädes eeldatavasti mai lõppu või isegi juuni algusesse. Seetõttu saavat üraskite püüdmine jätkuda siis, kui lend uuesti hoo sisse saab, millest johtuvalt soovitas KAUR püünispuud metsast välja viia ühe-kahe nädala jooksul pärast seda, kui üraskid on need asustanud, teiste sõnadega juuni esimestel nädalatel.

Ometi sätestab RMK juhatuse liikme allkirjastatud “Kuuse-kooreüraski kahjustuste seire ja likvideerimise juhend”, et “metsamaterjali väljavedu vahelaost” ehk metsast peab toimuma “esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. juuni”. Seega on RMK juhatuse liige juhendanud oma töötajaid püünismaterjali enne 1. juunit metsast välja tooma, ehkki KAUR-i andmetel jääb üraskite peamine lend tänavu aastal mai lõppu ja juuni algusse. Pöördumise lisas anti ülevaade pistelistest kontrollidest läbi kolme maakonna, kus tuvastati üraskitõrje sildi all langetatud püünismaterjali väljaveotööd juba alates 15. maist, ilma et langetatud puud oleksid üraskite püüdmisel oma eesmärki täitnud.

Kui püünismaterjal veetakse välja enne õiget aega, siis tuleb lendlevatel üraskitel otsida sigimispaika nendel kuuskedel, mis on veel metsa jäänud. Seega on püünismaterjali valel ajal väljavedu kuusikute tervisele tunduvalt kahjulikum kui üraskite tõrje tegemata jätmine. Lisaks RMK puistutele saavad sellise tegevuse käigus kahjustatud ka teiste metsaomanike puistud, mis tekitab majanduslikku kahju kogu metsa- ja puidusektorile.

Pikaaegsed vead

Pöördumises juhitakse tähelepanu ka RMK varasematele metsamajanduslikele eksimustele ning nende ajas kumuleeruvatele tagajärgedele, mis on tinginud ka üraski populatsiooni plahvatusliku kasvu. Üheliigiliste ja -vanuseliste kuusepuistute kasvu soodustamine, juuremädaniku nakkusega kuusikute lankidele uute kuuskede istutamine ning mädaniku leviku soodustamine valede metsamajanduslike võtetega on pikaaegsed RMK metsamajanduspraktikad, mis on andnud võimaluse ka kuuse-kooreüraski ebaproportsionaalsele vohamisele metsale loomulikult omase tasakaalu asemel.

Ehkki kodanikuühenduste esitatud pöördumises keskendutakse eelkõige loetletud tegevuste metsamajanduslikele külgedele, siis peavad pöördumise esitajad oluliseks rõhutada, et vähemalt samavõrra oluline on käesoleval kevadel läbi viidud raiete negatiivne mõju meie ökosüsteemidele ja metsaliikide käekäigule. Seepärast seavad pöördumise esitajad RMK langetatud metsamajanduslike valikute tõhususe ning meie metsades rakendatava raiete heaperemehelikkuse kahtluse alla.

Keskkonnaministeeriumilt soovitakse RMK tegevuse uurimist ning esitatud kahtlustuste kontrollimist, kahjustuste põhjendatuse korral ka nende põhjuste ja vastutavate asjaosaliste välja selgitamist. Lisaks soovitakse teada, kas ministeerium näeb võimalust suunata meie metsandus ühekülgsete puuistanduste kasvatamisest mitmekülgsete segapuistute kujundamise ja nende püsimetsana majandamise poole.