EESTI ELU

80 protsenti omavalitsustest tegid oma eelarvet selgitava ülevaate

Tänavu kevadeks koostasid 63 omavalitsust ehk 80 protsenti Eesti 79 omavalitsusest oma eelarve lühiülevaate, millega selgitatakse kohalikule kogukonnale, kust tulevad omavalitsuse peamised tulud ning millele need kulutatakse. 

"Võrreldes eelmiste aastatega on omavalitsuste eelarvete lühiülevaate koostamise aktiivsus oluliselt kasvanud ja see näitab omavalitsuste paindlikkust ja avatust," ütles riigihalduse minister Jaak Aab pressiteates.

Ta lisas, et kui 2016. aastal koostas lühiülevaate 19 protsenti omavalitsustest, siis tänavu oli osakaal juba 80 protsenti. "See on selge märk, et omavalitsused mõistavad enda kasvavat rolli kohaliku kogukonna teadlikkuse kasvatamisel ja avaliku raha kasutamise läbipaistvuse suurendamisel," sõnas Aab.  

Eelarve lühiülevaate koostamine ei ole omavalitsustele kohustuslik, kuid tänu sellele on elanikel võimalik paremini mõista, kuidas omavalitsus kasutab nii maksumaksja raha kui ka planeerib eelarve kaudu linna või valla arengut.

"Linnade ja valdade eelarvete ülevaadetega tutvudes tasub silmas pidada, et omavalitsustel on küll koroonaviiruse tõttu keerulisemad ajad kui aasta varem, kuid samas on selle aasta esimese nelja kuu tulumaksu laekumine olnud neile suurem kui 2019. aastal," nentis minister.

Ministri hinnangul on omavalitsuste finantsseis aga üldiselt hea ja see lubab oodata, et nad saavad rahuldavat hakkama ka koroonakriisi tagajärgedega. "Lisaeelarves eraldati omavalitsustele kriisimeetmete raames täiendavalt 130 miljonit eurot kulude katteks ja investeeringuteks. Sellegipoolest jälgime me omavalitsuste üksikisiku tulumaksu laekumist ning teise poolaasta alguses saab otsustada, kas peab rakendama mõnes kohalikus omavalitsuses alalaekumise kompenseerimist."

Aprillis küsis rahandusministeerium omavalitsustelt tagasisidet eelarve lühiülevaate koostamise kohta. Võrreldes möödunud aastaga lisandus 12 omavalitsust, kes lühiülevaate koostasid. Kõige aktiivsemad maakonnad on ministeeriumi teatel Hiiumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Raplamaa, Põlvamaa ja Viljandimaa, kus eelarve lühiülevaate koostasid kõik omavalitsused. 

Suurematest omavalitsustest koostas lühiülevaate näiteks ka Tartu linn, Narva linn, Kohtla-Järve linn, Pärnu linn, Rakvere linn, Paide linn, Viljandi linn, Võru linn, Jõhvi vald, Harku vald, Saku vald, Saue vald, Rae vald, Türi vald, Rapla vald.

Hooldustööde tõttu katkevad lühiajaliselt ID-teenused

FOTO: Aigar Nagel

Planeeritud hooldustööde tõttu katkeb neljapäeva hilisõhul lühiajaliselt ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID kasutamine e-teenusest.

SK ID Solutions, kes on Eesti riigi partner serifitseerimis- ja ajatempliteenuses, teeb neljapäevl kella 23-st kuni reedel kella 5-ni oma infosüsteemi plaanilist hooldust. Hooldustöö tõttu pole 29. mail alates kella kahest öösel võimalik kasutada mobiil-ID ja Smart-ID-d, ajatempli- ja kehtivuskinnitusteenust ning anda digiallkirju. 

„Et hooldustööd kasutajaid võimalikult vähe häiriks, uuendab SK ID Solutions oma süsteeme öösel. ID-kaadri, Mobiil-ID ja Smart-ID kasutamine võib olla häiritud 28. mai õhtul kella 23-st. 29. mail alates kella kahest öösel pole paari tunni jooksul võimalik kasutada mobiil-ID ja Smart-ID lahendusi ja ID-kaarti saab enda autentimiseks kasutada vaid teatud teenustes. Sel ajal ei saa anda digiallkirju e-teenustes ega DigiDoc4 tarkvaras ning peatuvad kehtivuskinnitus- ja ajatempliteenus,“ ütles Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja Margus Arm. „Kahjuks peavad välismaal viibivad eestlased arvestama, et nende jaoks ei pruugi katkestus öösel toimuda. Seetõttu oleks mõistlik olulised allkirjastamise ja autentimisega seotud toimingud varasemaks planeerida,“ lisas ta. 

Katkestuse ajal saab ID-kaarti autentimiseks kasutada nendes teenustes, mis on liitunud RIA poolt pakutava riigi autentimisteenusega. Kui hooldustöö edeneb viperusteta, taastuvad kõik teenused 29. mail kella 5-ks varahommikul. Kui hooldustööd peaksid kestma planeeritust kauem, võib olla häiritud ka andmevahetuskihi X-tee töö, mille tulemusel ei pruugi toimida andmevahetus erinevate infosüsteemide vahel. 

„SK viis läbi mitu testi ja hindas uuendustööga kaasnevaid riske, seega ei tohiks katkestus olla pikem kui kaks tundi. Hommikuks peaksid kõik nimetatud teenused taas töötama. Samas pole kõike võimalik ette planeerida, mistõttu tuleb arvestada võimalusega, et 29. mai hommikul ja päeval võib esineda tõrkeid e-teenuste kasutamisel. Sellisel juhul palume kindlasti pöörduda e-teenuse pakkuja poole, kus häired esinesid,“ lausus Margus Arm. 

ID-kaart kliendikaardina ei ole mõjutatud. 

Ajavahemikul kell 23-1 võib tööde käigus esineda lühiajalisi, kuni 30-minutilisi häireid kõigis SK ID Solutionsi teenustes. Ajavahemikul kell 2-5 katkevad kuni kaheks tunniks kõik SK teenused, sealhulgas Smart-ID kasutamine, mobiil-ID kasutamine Eestis ja Leedus, kehtivuskinnitusteenused (OCSP), ajatempliteenus, ID-kaardi kasutamine, ID-kaardi ja Digi-ID väljastamine ja sertifikaadi staatusemuudatused, mobiil-ID väljastamine (Eesti ja Leedu) ja sertifikaadi staatusemuudatused ning Smart-ID väljastamine ja tühistamine.

Sõidueksamil kolm korda põrunuil tuleb uuesti autokooli minna

FOTO: Aigar Nagel

B-kategooria sõidueksamil kolm korda läbi kukkunutel, tuleb tagasi autokooli minna ja seal minimaalselt kaks sõidutundi võtta, vahendas "Aktuaalne kaamera" majandusministeeriumi määrust.

Kuna eelmisel aastal oli selliseid juhiloa taotlejaid üle 2600, tõstab see autokoolide koormust, sest ka kohustuslike sõidutundide arvu tõsteti.

Muudatus, mille kohaselt kolm korda riiklikul sõidueksamil põrunu peab autokooli naasma, tehti seetõttu, et juhiloa taotlejad võtavad eksamil läbikukkumist lihtsalt kui ebaõnne ja loodavad, et järgmine kord läheb paremini. Nii käiakse muudkui proovimas ja tehakse ühtesid ja samu vigu. See aga näitab, et vahepeal pole oma juhtimisoskust parandatud.

"Selle aasta kevadest jõustus muudatus, mis tähendab, et need sõidukijuhid, kes riiklikku sõidueksamit kolmandal korral ei soorita, peavad minema autokooli. On kõige parem, kui juhikandidaat võtab kaasa või saadab autokoolile oma sõidueksami raportid, mis talle tulevad maanteeameti e-teeninduse postkasti, ja läbi selle pannakse kokku kava, mis on tal vaja n-ö järele õppida, et uuesti eksamile tulla," sõnas maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa.

Eelmisel aastal oli neid, kes kolmandalgi korral riiklikku sõidueksamit ei sooritanud, üle 2600. Igaüks neist pidanuks võtma juurde kaks või rohkem sõidutundi. See arv võib tänavu seoses koroonaviirusega olla väiksem, aga õppesõiduinstruktorite töökoormus suureneb niigi oluliselt.

"Hullema koormuse tõstis see, et meil tuli 23 tunni pealt 30 peale - seitse tundi tuleb kõigil juurde sõita. Enne oli 23 tundi koos pimeda- ja libedasõiduga. Nüüd on 30 tundi koos pimeda ja libedaga. Ma natuke loodan selle peale, et inimesed hakkavad nüüd lihtsamini läbi saama ja mitte nii palju kordusele tulema, See võib-olla aitab ka," rääkis Aide autokooli juhataja Enn Saard.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD