Neljapäeval asusid tehasest teele Pfizeri ja BioNTechi koroonavaktsiin - Eestisse jõuab vaktsiin 26. detsembril, vaktsineerimine algab järgmisel päeval ning viimase informatsiooni kohaselt saabub vaktsiinitarne Eestisse alates jaanuarist iganädalaselt.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber lausus Postimehele, et esimesed vaktsiinidoosid saabuvad terviseametisse 26. detsembril. «Tootja poolt on palutd olla 24/7 valmis saadetist vastu võtma,» selgitas Sõber.

Nimelt ministeeriumile pole ravimitootja poolt öeldud täpset aega, millal vaktsiinid laupäeval võivad kohale jõuda, kuid ministeerium teab, et vaktsiinid on juba teel.

Järgmised koroonavaktsiinide kogused jõuavad Euroopa Komisjoni ja Pfizeri andmetel Eestisse jaanuarist iganädalaselt, kirjutab Postimees. 

Sotsiaalministeerium on vaktsiinide kõrvale tellinud ka neli miljonit süstalt. Sõber selgitas, et hetkel on Eestis laos olemas 41 000 nõela lahustamiseks ning 45 000 nõela lahustamiseks saabub 28. detsembril. «Jaanuaris ootame veel täiendavalt 45 000 nõela lahustamiseks,» lisas Sõber.

Vaktsiinide manustamiseks on riigil praegu olemas 50 000 nõela. «402 000 nõela saabub 28. detsembril ja 400 000 nõela oodatakse detsembri lõpuks veel juurde,» täiendas ta.

Lahustamiseks mõeldud süstlaid on praegu laos olemas 61 000 ning 28. detsembril saabub täiendavalt 21 000 süstalt. «Süstlaid manustamiseks on olemas 50 000 ja 28. detsembril ootame täiendavalt 402 000 süstalt. Lisaks tuleb veel 400 000 tükki detsembris,» rääkis Sõber. Ülejäänud süstlad ja nõelad hangitakse, kas Euroopa Liidu ühishankes, milles Eesti osalev või vajaduse korral eraldi.

Moderna vaktsiin saab eelduslikult Euroopa ravimiametilt heakskiidu 6. jaanuaril. «Moderna eelostulepingust on Eestile mõeldud 234 467 doosi, millest saab vaktsineerimist võimaldada veidi rohkem kui 117 000 inimesele,» vastas Sõber.

Kuperjanovi jalaväepataljoni loomisest möödub täna 102. aastat. Pataljoni aastapäeva tähistamine ise algas aga 18. detsembril rivistusega ning jätkus 22. detsembril piduliku lõunasöögiga tegevväelastele. Täna asetati pärg leitnant Julius Kuperjanovi kalmule Tartus Raadi kalmistul ning süüdati mälestusküünal Puurmani mõisas, kus pataljon 102. aastat tagasi loodi. PILDIGALERII

„Vabadussõjas näitasid Kuperjanovi partisanid ülesse võitlustahet, isamaalisust ja distsipliini ning teenisid vastaselt hüüdnime Kuperjanovi kuradid. 102 aastat hiljem kanname me moodsat digivormi, laseme 21. sajandi automaadist ja kasutame juhtimiseks kõige moodsamat tarkvara, kuid meie sisu on jäänud endiseks – tahe võidelda isamaa eest ja valmidus ohverdada kõige kallim ehk oma elu!,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarap.

Kuperjanovi jalaväepataljoni asutati 23. detsembril 1918, kui leitnant Julius Kuperjanov sai 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa moodustada partisanide salk. Pärast leitnant Kuperjanovi surma nimetati juba pataljoni suuruseks kasvanud üksus tema auks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Vabadussõjas oli kuperjanovlastel võtmetähtsus Tartu ja Valga vabastamisel ning nad osalesid Pihkva vallutamisel, Loodearmee pealtungil Petrogradile, Võnnu lahingus ja Riia vabastamisel. Pataljoni koosseisus osales Vabadussõjas kokku 2999 võitlejat, kellest 97 omistati Vabadusrist.

2020. aastat võib koroonaviiruse pandeemia kiuste pidada Kuperjanovi jalaväepataljonile edukaks. Ajateenijate väljaõpe on möödunud plaanipäraselt ja ilma katkestusteta. Suurematest väljaõppeüritustest väärivad mainimist kevadine suurõppus Kevadtorm, nii füüsiliselt kui vaimselt nõudlikud nooremallohvitseride kursuse lõpurännakud kui ka tegevväelaste täiendõpe ajaloolistel lahinguradadel Paju mõisa lähistel.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.