Alates 1. aprillist ja 1. juulist hüvitab haigekassa mitmeid uusi ravimeid, tõstab osade ravimite soodusmäärasid ja laiendab ka ravimite väljakirjutamise tingimusi - muudatused toovad haigekassale lisakulu üle kolme miljoni euro. 

Haigekassa ravimieksperdi Alice Kivistiku sõnul laiendab uute või sama toimeainega ravimite hüvitamine patsientide valikuvõimalusi ja muudab ravimid taskukohasemaks sadadele inimestele.

Aprillis lisas haigekassa soodusravimite loetellu kaks uut ravimit, mis on abiks ligi 150 patsiendile.

Haigekassa hakkas tasuma tenofoviiri ja emtritsitabiini sisaldavate ravimpreparaatide eest, mis on mõeldud HI-viiruseganakatumise vältimiseks HIV-negatiivsele inimesele. Ravimi hüvitamisele kulub haigekassal 62 000 eurot.

Samuti hakkas haigekassa hüvitama tadalafiili sisaldavat ravimit pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni raviks.

Haigekassa lisas aprillis soodusravimite loetellu ka odavamaid või sama hinnaga ravimpreparaate, seetõttu laienesid apteekides patsientide valikuvõimalused. „Kevadel laienes geneeriliste ravimite valik näiteks teist tüüpi diabeedi, glaukoomi ja hulgimüeloomi raviks. Samuti suurenes bioloogiliste ravimite valik autoimmuunhaiguste raviks,“ ütles Kivistik.

Uue põlvkonna antibiootikumide amoksitsilliini + klavulaanhappe ja klaritromütsiini soodusmäära tõsteti 75 protsendini. Soodustus kehtib alla 17-aastastele lastele, kellel on keskkõrvapõletik või kopsupõletik, mis ei allu ravile vanema põlvkonna antibiootikumidega. Muudatus põhjustab haigekassale ligi 36 000 eurot lisakulu.

Haigekassa tõstis rasestumisvastaste spiraalide väljakirjutamisel soodusmäära 75 protsendini. Kõrgem soodustus kehtib neile, kellele on rasestumine vastunäidustatud ja vajalik on väga tõhus rasestumisvastane meetod, et ära hoida soovimatut rasedust ja sellega seotud tüsistusi.

Kroonilist migreeni põdevatele inimestele tõsteti erinevate toimeainetega ravimite väljakirjutamise soodusmäära seni kehtinud 50 protsendi pealt 75 protsendini. Selle muudatuse lisakulu on haigekassale üle poole miljoni euro.

Alates 1. aprillist soodusravimite loetellu lisatud uute ravimite ja nende väljakirjutamise tingimuste või soodusmäära muutmisega seonduv lisakulu on haigekassale kokku ligi miljon eurot.

Soodusravimite loetelu täiendatakse uute ravimitega uuesti 1. juulil. „Alates juulist võtab haigekassa enda kanda kahe uue soodusravimi hüvitamise ning teeb muudatusi ravimite väljakirjutamise tingimustes, millega kaasneb lisakulu üle 2,7 miljoni euro,“ kinnitas Kivistik.

Haigekassa täiendab soodusravimite loetelu ravimpreparaadiga Pricoprep, mida kasutatakse soolestiku puhastuseks enne röntgenuuringut või endoskoopiat ja enne kirurgilist operatsiooni. Ravim on mõeldud täiskasvanutele, noorukitele ja lastele alates ühe aasta vanusest. 

Samuti lisatakse soodusravimite loetellu ravim nimega Venclyxto, mis on kombinatsioonis rituksimabiga näidustatud kroonilise lümfotsüütleukeemia raviks täiskasvanutel, kes on eelnevalt saanud vähemalt ühte ravi. Selle ravimi hüvitamine toob haigekassale esimesel aastal lisakulu ligi 2,1 miljonit eurot.

Haigekassa muudab alates 1. juulist ka mitmete toimeainete väljakirjutamise tingimusi.

Näiteks laiendab haigekassa  Lynparza väljakirjutamise tingimusi, millega võimaldatakse olapariibi kasutada munasarjavähi raviks juba peale esimest plaatinapõhist keemiaravi.  Ravi olapariibiga võiks esmalt vajada 11 patsienti. Muudatusega kaasnev lisakulu on haigekassale ligi pool miljonit eurot.

Tallinna Lastehaigla ettepanekul muudab haigekassa temosolimiidi, merkaptopuriini ja metotreksaati sisaldavate ravimite väljakirjutamise tingimusi, et edaspidi saaks neid retsepte väljastada lisaks onkoloogile ja hematoloogile ka hematoloogilise-onkoloogilise lisapädevusega lastearstid.

Täiendatakse mometasooni sisaldavate allergiaravimite väljakirjutamise tingimusi 75-protsendise soodusmääraga. Soodustus kehtib allergilise riniidi korral kuni 16-aastastele lastele.

Haigekassa parandab põletiku- ja valuvastase ravi kättesaadavust. Nimelt suurendatakse väljakirjutamise soodusmäära 75–100 protsendini ketoprofeeni, meloksikaami ja naprokseeni sisaldavatel ravimitel, mis on mõeldud põletiku- ja valuvastaseks raviks. Selle muudatuse lisakulu on haigekassale ligi 150 000 eurot. 

Samuti lihtsustatakse alates 1. juulist antipsühhootikumide ja glaukoomiravimite väljakirjutamist.

Soodusravimite loetellu lisatakse juulis ka odavamaid või sama hinnaga ravimpreparaate, et laiendada patsientide valikuvõimalusi. „Näiteks laieneb  ravimite valik eesnäärme healoomulise hüperplaasia, kõrgvererõhu ja stenokardia, psüühikahäirete ning psoriaasi ravis,“ lisas Kivistik.

Soodsamate geneeriliste ravimite lisamine võimaldab langetada toimeainete piirhindasid. Kivistiku sõnul hoiavad juulis kehtima hakkavad piirhinnad ravikindlustuse eelarvest kokku ligi 703 000 eurot. Selle summa saab haigekassa investeerida uutesse ravivõimalustesse.

Tänavuse aasta suurpere tiitli sai kuuelapseline perekond Alev Võrumaalt – nii tiitel kui ka Bigbanki 7000-eurone stipendium anti neile üle pühapäevahommikuses telesaates "Hommik Anuga".

"Tugevate ja tublide suurperede esile toomisega väärtustame laste kasvatamist ja hoiame lasterikkust ühiskonnas au sees – me näitame sellega, et lapsed on Eesti ühiskonda oodatud ja see julgustab ning annab kindlustunnet ka teistele, et lasterikkus on tõeline rikkus," ütles lasterikaste perede liidu president Aage Õunap.

"Perekond Alev on ääretult ühtehoidev ja lastekeskne pere, kus kõik ettevõtmised tehakse ühiselt – sünnipäevad, külaskäigud sugulaste ja sõprade juurde, väljasõidud loodusesse nii lähedale kui kaugemale. Mitte kedagi ei jäeta maha ega viida vanavanemate hoida. Isa ja ema on toonud oma töised tegevused kodukatuse alla, et olla lastele lähedal, anda neile turvatunne, olla oma tegevusega neile õpetajaks ja eeskujuks," märkis Õunap.

"Tänavune suurpere on ehe näide ettevõtlikkusest ja julgest pealehakkamisest," lausus Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter. "Nemad on teinud Eesti palju rikkamaks, sest lisaks töökusele on nad sõbralikud, eluterved ja positiivsed. Nad suhtuvad austusega keskkonda, toodavad suurepärast šokolaadi ja on nii kenaks teinud vana kohaliku koolimaja."

Perekond Alev elab Võrumaa mägede ja metsade vahele jäävas külakeses, elustiiliks looduslähedus ja elupõhimõtteks ise hakkamasaamine: ise ehitada kodu, ise kasvatada oma aiasaadused, ise olla endale tööandja, ise koolitada oma lapsed – kodus, pere keskel. Tallinnas sündinud ja kasvanud 42-aastane Aivo ja Valgast pärit 36-aastane Merike otsustasid linnatolmu jalgelt pühkida juba aasta pärast nende teise lapse sündimist Pärnumaal.

Perekond Alev elab vanas Lepistu koolimajas, milles on saanud moodne ja hubane kodu perele, kuhu mahub lisaks ka šokolaadivabrik koos kodukohvikuga.

Merike on Roosiku šokolaadivabriku asutaja ning pakendaja ja lisaks laste koduõppe õpetaja. Isa Aivo on samuti pereettevõtte asutaja ning šokolaadimeister. Merikese ja Aivo peres kasvab kuus last: 15-aastane Aaron Aivo, 14-aastane Kaspar Elias, üheksa-aastane Joonas Arnold, seitsmeaastane Artur, viieaastane Esmeralda ja aastane Rosanna. 

Pereema Merike viljeleb ta koos lastega permaaeda, kust isa kõrvalt toidukunsti omandanud pojad tihti tomatit ja maitserohelist nopivad ning kenasti kujundatud suutäie teinekord emalegi serveerivad.

Merike ja Aivo on loonud imetoreda perekonna eemal linnasaginast, kus lapsed ei tunne kiirusest piitsutatud elulaadi. Suuremad poisid käivad Võrus näiteringis ning õpivad lisaks prantsuse keelele ka võro keelt. Aeg-ajalt korraldatakse nende kodus kunsti- ja muusikaringi nii oma kui ümbruskonna lastele.

Koos isaga käivad Aaron ja Kaspar Võrus prantsuse keelt õppimas. Lisaks käib Kaspar veel võrkpallitrennis Võrus ja kitarritunnis Rõuges, sõidutajaks kord ema, kord isa. Aaronit huvitab programmeerimine ja digitaalne joonistamine, mille algtõdesid ta internetist õpib. Pärast põhikooli lõpetamist plaanib ta neid oskusi põhjalikumalt omandama hakata.

Kaspar, Joonas, Artur ja tänavu kevadel põhikooli lõpetav Aaron on Rakvere Waldorfkooli õpilased, kõik nad on koduõppel. Õpetajaks on ema Merike. Lisaks kohustuslikule õppekavale on vanemate eesmärk avardada laste silmaringi nii lugemise kaudu kui ka seene- ja marjametsas.

Aaron ja Kaspar on isa kõrvalt selgeks saanud toidutegemise kavalused ja seda juba väga heal tasemel. Perele lõunasöögi valmistamine on sageli nende korraldada, isa ja ema võivad sel ajal rahulikult tootmise poolel oma tööd teha. Ka aastane Rosanna on suurte vendade hoida ja valvata – kõik pereliikmed teavad ja tunnetavad oma vastutust.

Aivo ja Merikese eesmärk on tarkade, tervete ja laia silmaringiga looduskesksete ilmakodanike kasvatamine, põimides selle kodukandi ettevõtluse ja kultuuri edendamisega. Raskused ületatakse hädaldamise ja virisemiseta – lahendusi ja uusi teid otsides. Heade suhtlejatena on neil rohkesti kontakte Võrumaal toimetavate tegusate inimestega, kes on sagedased külalised nende kodus. Nad on saanud Võrumaal oma inimesteks, maaelu edendajateks. Nemad ongi maa sool.