Eriolukorra lõpp toob mitmeid muudatusi ka tervishoius, nii sai pühapäeval viimast päeva esitada patsiendiportaalis digilugu.ee haiguslehe avamise taotlust, samuti lõpeb esmaspäevast esimese kolme haiguspäeva hüvitamine ning lisaks pikenevad eriolukorra ajal aegunud eriarsti saatekirjad poole aasta võrra.

Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ütles, et eriolukorra ajal loodi inimestele mitmeid uusi võimalusi, üks neist oli patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teatamine. 16. märtsist kuni 15. maini avaldati patsiendiportaalis rohkem kui 24 000 korral soovi saada haigus- või hoolduslehte. 

"Näeme, et inimesed on selle võimaluse hästi vastu võtnud ja soovime mugavat lahendust haiguslehe soovist pakkuda ka edaspidi, kuid väljaspool eriolukorda vajab sellise lahenduse kasutamine õigusruumi muudatust," selgitas Laane. 

18. maist saab haiguslehte avada taas ainult arsti juures, ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga. 

Eriolukorra ajal otsustas riik keerulisel ajal toetada haiguslehele jäänud inimesi ning haigekassa maksab eriolukorra ajal avatud haiguslehtede puhul ka kolme esimest haiguspäeva. Kolme päeva hüvitamine kehtib haiguslehtede puhul, mis avati alates 13. märtsist ja hüvitise saamiseks peaks arst haiguslehe avama hiljemalt 17. mail. Nende haiguspäevade maksmiseks eraldas riiki haigekassale lisaraha seitse miljonit eurot. Eriolukorra lõppedes taastus varasem olukord, ehk esimese kolme haigestumise päeva eest haigekassa ei tasu. 

Eriolukorra ajal peatusid suures osas ka eriarstide plaanilised vastuvõtud ning kümned tuhanded saatekirjad on aegunud või peatselt aegumas. Sellest tulenevalt pikendas TEHIK automaatselt tervise infosüsteemis nende saatekirjade kehtivust poole aasta võrra.

Peamised erialad, millel saatekirjad pikenevad, on väljastatud endokrinoloogia, neuroloogia, kardioloogia, ortopeedia ja kurgu-nina-kõrvaarsti erialal. Muudatus puudutab rohkem kui 20 000 saatekirja.  

Kuna haigekassal puudub jätkuvalt tuhandete inimeste arvelduskonto andmed, palub haigekassa haigushüvitist ootavatel inimestel üle kontrollida oma arvelduskonto andmed riigiportaalis eesti.ee jaotuses "Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas".

Põllumajandusorganisatsioonid nõuavad valitsuselt välismaa põllumajandustööliste erakorralist riiki lubamist, sest vastasel korral jäävad mõne nädala pärast marjad põllule mädanema ning Eesti inimesed kodumaiste aiasaadusteta. 

Põllumajanduskoda saatis 7. mail peaminister Jüri Ratasele seni vastuseta ettepaneku võimaldada Ukrainast pärit põllumajandussektori hooajatöölistel riiki sisenemine ja esitada Ukraina valitsusele vastav taotlus. Mai alguses saatsid koda, taluliit ja aiandusliit ka riigikogu maaelukomisjonile ning erinevatele ministeeriumidele ühise pöördumise ettepanekutega põllumajanduse tööjõukriisi lahendamiseks.

„Seoses kiirete kevadiste ja suviste põllutöödega on piiride avamine hooajatöölistele praegu ajakriitiline ja tööjõuprobleemi lahendamine peab olema prioriteet. Majandus on niigi raskes seisus – valitsus otsib aga juba pikemat aega ettekäändeid, mis takistavad põllumajandusettevõtjaid tootmisega kavandatud mahus jätkata,“ ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Esimesed kodumaised maasikad valmivad juba lähinädalatel. Põllumajandussaaduste korjamist ei saa seniks edasi lükata, mil töötute hulk kasvab nii suureks, et jätkub piisavalt põllumajanduses töötamisest huvitatud kohalikke inimesi. Valitsus ei saa kedagi sundida põllul töötama ja kahjuks puudub ka toimiv plaan, kuidas lähinädalatel välistöötajaid põldudel kohalikega asendada,“ rõhutas Sõrmus.

„Vaatamata valitsuse liikmete usule lahendada probleem kohaliku tööjõu abil, on viimase aja tegelik kogemus näidanud, et kõikide välistöötajate kiire asendamine kohalike inimestega pole realistlik. Suurem osa inimesi kaotavad töö linnades, aga põllumajanduse töökohad asuvad maal. Samuti saavad töö kaotanud inimesed mitmesuguseid hüvitisi, mis võimaldab paljudel inimestel sügiseni koju jääda,“ tõdes aiandusliidu juht Raimond Strastin.

„Mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid, näiteks Soome, Poola, Saksamaa, Itaalia ja nii edasi on aktiivselt lahendusi otsinud ja võimaldavad kriitilise tähtsusega hooajatöölistel riiki siseneda. Kuigi Schengeni piir on üldiselt 15. juunini suletud, siis tegelikult on riikidevahelisel kokkuleppel hooajatöötajate piiriülene liikumine võimalik ka kolmandatest riikidest,“ lisas Strastin.

Eesti põllumajandus vajab sellel suvel ligi 1500-2000 hooajatöölist teistest riikidest. „Põllumehed on aktiivselt otsinud võimalusi ka kohaliku tööjõu palkamiseks, kuid seni suhteliselt vähese eduga. Ainuüksi töötukassa lehel on viimastel nädalatel üleval olnud ligi 800-1000 põllumajandussektori tööpakkumist,“ ütles aiandusliidu juht.

Põllumajanduskoja hinnangul soosib valitsuse praegune poliitika tööjõu vahendusfirmasid, kes on tekkinud olukorda valmis kurjasti ära kasutama. „See on otseses vastuolus valitsusliidu varasema poliitikaga panna renditööjõu firmadele päitsed pähe,“ lisas Sõrmus.

Põllumajandus- ja toidusektor vajab välistööjõu kriisi leevendamiseks kiireid otsuseid, et kindlustada riigi toidujulgeolekut ning ühe olulisima majandussektori toimimist ka COVID-19 pandeemia oludes. Põllumajandusorganisatsioonid on veendunud, et valitsusele pakutud lahendused on teostatavad. 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Aiandusliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördusid 2. mail ühise avaldusega riigikogu maaelukomisjoni ja valitsuse poole, et leida tööjõuprobleemile lahendus. Liidud on ka enne ja pärast seda kahe kuu jooksul pöördunud järjepidevalt erinevate ametkondade poole ettepanekutega tööjõukriisi lahendamiseks.

Valitsus on seni teinud otsuse pikendada siin viibivate välismaalaste põllumajanduses töötamise luba 31. juulini. See on olnud leevenduseks eelkõige loomakasvatussektorile, kus eriolukorra ajal hakkasid välistöötajate tööload lõppema. Eesti piimakarjalautades töötavatest lüpsjatest on pärit umbes kolmandik Ukrainast. Paraku ei aita see otsus aiandussektorit, kelle töötajad on piiri taha kinni jäänud.

Arvestades ebakindlust piiride avamise osas on põllumajandusorganisatsioonide hinnangul uuesti vaja pikendada ka juuli lõpuni kehtivaid töölubasid välistöötajate põllumajanduses töötamiseks.