EESTI ELU

Alates 14. detsembrist on suletud kõik õppeasutused

FOTO: Aigar Nagel

Peaminister Jüri Ratas teatas kolmapäeval oma sotsiaalmeediapostituses, et tuginedes teadusnõukoja ja terviseameti soovitustele viia koroonaviiruse laialdase leviku tõttu inimeste omavahelised kontaktid miinimumini ja vähendada inimeste liikumist, kehtestab valitsus sel neljapäeval ajutised piirangud, mida võidakse pikendada, kui nakkuse levik ei pidurdu.

"Senised piirangud on pidurdanud viiruse leviku kasvu, kuid languse saavutamine vajab suuremat pingutust. Seepärast otsustab valitsus taas piiranguid laiendada nii lokaalselt kui ka üle Eesti," märkis ta.

Piirangud üle Eesti

Üle kogu Eesti on alates 14. detsembrist on suletud kõik õppeasutused: üldhariduskoolid, kutse- ja rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid. Järgmisel aastal jätkub töö tavakorras juhul, kui valitsus ei otsusta teisiti. Kontaktõpe võib toimuda hariduslike erivajadustega õpilastele ja lubatud on usaldusmeetmeid kasutades personaalsete konsultatsioonide, olümpiaadide, praktika läbiviimine ning eksamite sooritamine. Õppeasutused võivad erandkorras kasutada distantsõppe vormi.   Lasteaiad ja lastehoiud jäävad avatuks.

Alates 14. detsembrist kuni 4. jaanuarini on peatatud huviharidus, huvitegevus ja sporditegevus nii noortele kui ka täiskasvanutele. Lubatuks jäävad üksnes individuaaltegevus, -õpe ja -sport ning distantsilt pakutavad tegevused. Individuaalsport vabas õhus on lubatud. 

Piiranguid ei kohaldata professionaalsetele sportlastele, sealhulgas meistriliiga võistkondadele, koondislastele ja koondise kandidaatidele. Treenida ning võistelda saavad nii need noored kui ka täiskasvanud üksikaladel ja võistkondades ning ilma pealtvaatajateta. Samuti ei kohaldu piirangud erivajadustega inimeste tegevustele.

Suurendatakse järelevalvet isolatsioonikohustuse täitmise üle.  Valitsus töötab välja täiendavad rahalised kompensatsioonimehhanismid valdkondadele, mis saavad sulgemiste tagajärjel kõige enam kannatada.

Piirangud Ida-Virumaal

Ida-Virumaal suletakse alates 12. detsembrist kolmeks nädalaks kõik meelelahutusasutused ja peatatakse vaba aja tegevused, samuti avalikud üritused, kinod, teatrid, kontserdikohad, muuseumid ja näitusasutused, toitlustuskohad, spordiklubid, ujulad, spaad ja majutusteenuse pakkujad. Piirangud kehtivad nii sise- kui välitingimustes.  

Igapäevast tööd saavad jätkata kirikud ja teised usuliste talituste toimumiskohad, kui järgitakse 50 protsendi täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Valitsus palub kirikutel ja usuliste talituste läbiviijatel armulaual ja teiste sakramentide jagamisel järgida viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid.

Samuti suurendatakse järelevalvet isolatsioonikohustuse täitmise üle, eelkõige piiriületajatel ning piiriületused tuleb viia miinimumini.

Ööpäevaga lisandus 547 koroonapositiivset

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5699 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 547 ehk 9,6% testide koguarvust.
 
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 283 inimesel. Harjumaa uutest juhtumitest 221 on Tallinnas.
 
Ida-Virumaale lisandus 125 ning Tartumaale 52 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust. Raplamaale lisandus 16 uut nakatunut. Pärnu- ja Võrumaale lisandus 10 uut nakatunut, Läänemaale üheksa ning Põlva- ja Lääne-Virumaale lisandus kaheksa uut nakatunut. Hiiu-, Saare-, Jõgeva- ja Valgamaale lisandus kolm uut nakatunut, Viljandimaale kaks ning Järvamaale üks. 11 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
 
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 414,98 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 7,7%.
 
9. detsembri hommikuse seisuga viibib haiglas 264 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on 13 patsienti. Ööpäeva jooksul suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest.

Ühekordne näomask tuleb pärast kandmist visata segaolme sekka

Maskikohustuse valguses paneb Keskkonnaministeerium inimestele südamele maske pärast kandmist ka õigesti käidelda.

Ühekordsed maskid tuleb visata segaolmesse, kust nende teekond läheb edasi põletusse või ladestusse, edastati ministeeriumi kolmapäevases pressiteates.

"Kõigepealt, kuna maskikandmine on mõnda aega meie uus reaalsus, soovitame investeerida mitmekordsesse näomaski, mis on nii keskkonnale kui inimese rahakotile soodsaim valik. Kui aga olud sunnivad ühekordset maski kasutama, on olulisim selgitada, kuhu too peale kandmist visata. Selge on see, et mida rohkem maskikandjaid, seda rohkem maskimüüte, mida kummutada tuleb," sõnas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Keskkonnaministeeriumi soovitused maskikandjaile avalikes paikades:

Eelista võimalusel korduvkasutatavat maski, mis on keskkonnale ohutum ning ka majanduslikult soodsam valik.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti juhiste järgi valmistatud korduvkasutatav mask kaitseb sind avalikus ruumis võimaliku nakkusohu eest tõhusalt.

Maski desinfitseerimiseks ja puhastamiseks jälgi tootja või Terviseameti juhiseid.

Kui ei ole võimalik korduvkasutatavat maski kasutada, siis kasuta ühekordset, kuid pea meeles, et tolle ohutu kandmise aeg ongi vaid üks kord!

Ära jäta maski peale kandmist ripakile näiteks ostukärudesse, poeriiulitele, busspinkidele jmt kohtadesse!

Peale ühekordse maski kandmist viska too segaolmejäätmete prügikasti, mis on pealt suletud. Kui kaupluse või muu avaliku paiga juures ei paista kinnist prügikasti, pane see ühekordse kilekoti sisse ning viska ära.

Kilekoti kasutamist soovitame sellepärast, et lahtisest prügikastist võib ühekordne kerge mask hõlpsalt sattuda keskkonda, seda näiteks tuulega või lindude/loomade poolt tassituna.

Keskkonnas põhjustab ühekordne mask palju kahju, sest ta sisaldab plasti ning laguneb looduses mõnisada aastat.

Samuti on ühekordsed maskid põhjustanud palju pahandust lindudele ja loomadele, kes on takerdunud maskide nööridesse või muul moel maskiga end vigastanud/tapnud. Selliste olukordade vältimiseks rebi või lõika ühekordselt maskilt pärast kandmist küljest paelad.

Enne maski paigaldamist ja peale tolle eemaldamist ja äraviskamist puhasta kindlasti käed.

Ühekordseid maske ei tohi omaalgatuslikult hävitada – neid ei tohi põletada lõkkes, ahjus vms kohas.

Ära viska kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Segaolmejäätmed korjatakse kokku ning põletatakse või ladestatakse prügimäele. Ühekordsed maskid ei lähe ringlusse!


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD