EESTI ELU

Grippi haigestumine langes hooajavälisele tasemele

Viirust piiravad meetmed ja kevad on grippi tublisti taltsutanud - haigestumine on langenud hooajavälisele tasemele.

5. kuni 10. maini pöördus arstide poole 1153 haigestunut, neist 22,8 protsenti olid lapsed. Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumus langes eelneva nädalaga võrreldes 31 protsenti, grippi 25 protsenti.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul näitavad numbrid, et haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi on langenud foonhaigestumise tasemele ehk hooajavälistele tavapärastele näitajatele. 

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks. Laboratoorselt ei kinnitatud ühtegi gripiviirust.

Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal üks inimene. Hooaja algusest alates on gripi tõttu vajanud hospitaliseerimist 581 patsienti.

Kuue haigla andmete põhjal on käesoleva hooaja jooksul intensiivraviosakonda sattunud 21 inimest, neist on gripi tõttu surnud 12 inimest, vanuses üheksa kuud kuni 85 aastat. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse.

2019. aasta oktoobris alanud tänavune gripihooaeg on Sadikova sõnul olnud viimase 15 aasta üks leebemaid, võimalike põhjustena toob Sadikova esile nii suurenenud vaktsineeritust, inimeste paranenud kätehügieeni kui sotsiaalset distantseerumist.

„Gripi hooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini ning ei ole veel lõppenud, grippi haigestumise kõrghooaeg on tavaliselt jaanuaris-veebruaris. Seega ka enne eriolukorda oli pilt grippi haigestumise vaates eelmise ja üle-eelmise aastaga võrreldes parem,“ ütles Sadikova. Ambulatoorsete pöördumiste statistika kohaselt on maksimaalne haigestunute arv sel aastal olnud 4078 inimest nädalas, eelmisel hooajal oli vastav näitaja 6424 inimest.

PUUST JA PUNASEKS Lepiti kokku pärast eriolukorda kehtivas täiendavas leevenduste kavas

Valitsuse liikmed leppisid neljapäevasel kabinetinõupidamisel kokku täiendavas leevenduste kavas, kuidas eriolukorra ajal kehtestatud piirangutest sammhaaval loobuda, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kõikide leevenduste puhul tuleb arvestada eritingimustega.

Sõltuvalt COVID-19 epidemioloogilisest olukorrast võib täna põhimõttelise heakskiidu leidnud kavva tulla muudatusi.

"Tänu Eesti inimeste mõistlikule ja vastutustundlikule käitumisele oleme suutnud oma riigis ära hoida COVID-19 leviku musta stsenaariumi ja saavutasime epideemia üle kontrolli. Meie ühiste pingutuste tulemusel saame loobuda suuremast osast piirangutest ning naasta järk-järgult normaalse argielu juurde. Samas tuleb meil teha kõik vajalik selleks, et püsida terved ja hoida ära uus haiguse puhang," ütles peaminister Jüri Ratas.

Leevenduste kava

Sportimine

Lubada alates 18. maist kõigi spordialade võistkondadel treenida vabas õhus tulenevalt spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.

Lubada alates 18. maist korraldada spordivõistlusi vabas õhus, kui need on pealtvaatajateta ning osaleb kuni 100 inimest.

Lubada alates 18. maist spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides tingimusel, et korraldaja tagab, et järgitakse:

◘ 2+2 nõuet

◘ siseruumides maksimaalselt 50% täituvust, kuid mitte rohkem kui 10 inimest ühes grupis

◘ välitingimustes mitte rohkem kui 100 inimest


Lubada alates 1. juunist spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate avamine sporditreeninguteks siseruumides tingimusel, et korraldaja tagab, et järgitakse:

◘ 2+2 nõuet

◘ siseruumides maksimaalselt 50% täituvust

◘ välitingimustes mitte rohkem kui 100 inimest

Avalikud koosolekud

Lubada alates 18. maist avalikud koosolekud tingimusel, et koosoleku korraldaja tagab, et järgitakse:

◘ 2+2 nõuet

◘ siseruumides maksimaalselt 50% täituvus, kuid mitte rohkem kui 10 inimest

◘ välitingimustes mitte rohkem kui 100 inimest 

Lubada alates 1. juunist avalikud koosolekud tingimusel, et koosoleku korraldaja tagab, et järgitakse:

◘ 2+2 nõuet

◘ siseruumides maksimaalselt 50% täituvus, kuid mitte rohkem kui 50 inimest

◘ välitingimustes mitte rohkem kui 100 inimest 

Lubada alates 1. juulist avalikud koosolekud tingimusel, et koosoleku korraldaja tagab, et järgitakse:

◘ 2+2 nõuet

◘ siseruumides maksimaalselt 50% täituvus, kuid mitte rohkem kui 500 inimest

◘ välitingimustes mitte rohkem kui 1000 inimest

Avalikud üritused

Lubada alates 1. juulist avalikud üritused, sh kinoseansid, etendused, kontserdid ja konverentsid tingimusel, et ürituse korraldaja tagab, et järgitakse:

◘ 2+2 nõue

◘ siseruumides maksimaalselt 50% täituvus, kuid mitte rohkem kui 500 inimest

◘ välitingimustes mitte rohkem kui 1000 inimest

Hoolekandeasutused ja kinnipidamisasutused

Lubada alates 18. maist kinnipidamisasutustes külastusi tingimusel, et asutuse pidaja tagab, et:

◘ koostöös terviseametiga on koostatud külastuste korraldamise juhis

◘ järgitakse külastuste korraldamise juhist, mh tagades vajadusel personali, külastatava ja külastaja isikukaitsevahendite kasutamise

◘ külastused viiakse võimalusel läbi välitingimustes või eriruumides

◘ külastustele eelneb külastajapoolne tervisedeklaratsiooni esitamine

◘ täidetakse desinfitseerimisnõudeid vastavalt külastuste korraldamise juhisele

Lubada alates 1. juunist hoolekandeasutustes, varjupaikades ja turvakodudes ning haiglates külastusi tingimusel, et asutuse pidaja tagab, et:

◘ koostöös terviseametiga on koostatud külastuste korraldamise juhis

◘ järgitakse külastuste korraldamise juhist, mh tagades vajadusel personali, külastatava ja külastaja isikukaitsevahendite kasutamise

◘ hoolekandeasutustes on isikukaitsevahendite kasutamine külastusel kohustuslik 

◘ külastused viiakse võimalusel läbi välitingimustes või eriruumides

◘ külastustele eelneb külastaja poolne tervisedeklaratsiooni esitamine

◘ täidetakse desinfitseerimisnõudeid vastavalt külastuste korraldamise juhisele

Lubada alates 1. juunist üld- ja erihooldekodus viibivatel isikutele hoolekandeasutuse territooriumilt lahkumine tingimusel, et isikud kannavad vajadusel isikukaitsevahendeid.

Meelelahutus ja ajaviide

Lubada alates 1. juunist meelelahutusvõimaluste kasutamine veekeskustes, spaades, saunades jmt tingimusel, et teenusepakkuja tagab, et järgitakse:

◘ broneeringusüsteemide jmt lahenduste kaudu inimeste hajutamise nõuet

◘ maksimaalselt 50% täituvuse nõuet, kuid mitte rohkem kui 50 inimest

Lubada alates 1. juunist meelelahutusvõimaluste (mänguväljakud, mängutoad, piljardi- ja keeglisaalid jmt) kasutamine kaubanduskeskustes ja mujal tingimusel, et teenusepakkuja tagab, et järgitakse:

◘ maksimaalselt 50% täituvuse nõuet

◘ desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele

Haridus ja huviharidus

Lubada alates 15. maist osaline kontaktõpe kõigis haridusasutustes, kus vahepeal tuli üle minna distantsõppele. Kontaktõpet saab korraldada individuaalselt või kuni kümneliikmelistes rühmades. Õppetöö korraldatakse võimalikult hajutatult, võimalusel järgides 2+2 reeglit.

Lubada alates 15. maist huviharidus või huvitegevus, mis toimub kas individuaalselt või kuni 10 õpilasega rühmas. Järgida tuleb 2+2 reeglit.

Lubada alates 1. juunist huviharidus ja huvitegevus tingimusel, et korraldaja tagab, et järgitakse:

◘ 2+2 nõuet

◘ siseruumides maksimaalselt 50% täituvus

◘ välitingimustes mitte rohkem kui 100 inimest

Lastelaagrid, õpilasmalevad

Lubada alates 12. juunist lastelaagrid ja õpilasmalevad tingimusel, et korraldaja tagab, et järgitakse:

◘ kuni 300 inimese piirangut

◘ grupipiirangut kuni 20 inimest

◘ desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele

Piirangud, mis jäävad kehtima:

1. Spordivõistlused pealtvaatajatega ei ole lubatud.

2. Toitlustusasutuste lahtiolek ja alkoholimüük on lubatud kuni vaid kella 22ni.

3. Kasiinod, vesipiibu kohvikud, mänguautomaatide saalid, täiskasvanute klubid jmt meelelahutuskohad on suletud.

4. Ööklubid on suletud.

5. COVID-19 diagnoosiga isikutel ja lähikontaktsetel on karantiinikohustus.

6. Hoolekandeasutustes viibivatel COVID-19 diagnoosiga isikutel on keelatud kokkupuude teiste isikutega, välja arvatud hoolekandeasutuste töötajate ja meditsiinitöötajatega.

7. Tallinn-Stockholmi liinil on reisijatel liikumisvabaduse piirang huvireisi raames (see tähendab, et kruiisireise ei toimu).

8. Kehtima jäävad piirangud riigipiiri ületamisel (välja arvatud erisused Läti, Leedu ja Soomega).

9. Isikutel, kes on ületanud Eesti riigipiiri riiki sisenemise eesmärgil, on kohustus viibida karantiinis 14 päeva (välja arvatud erisused Läti, Leedu ja Soomega).

Eesti inimesed unistavad lähedastega koosolemisest

Eesti inimesed soovivad lähitulevikus veeta sugulaste ja sõpradega koos aega, sellele järgneb unistus reisida Euroopas ja mujal maailmas ning soov minna spaasse või ujulasse selgus Kanter Emori küsitlusest.  

Soovi sõprade ja sugulastega koos aega veeta tõi välja 42 protsenti Eesti elanikest, sealjuures 52 protsenti oli see soov noorte vanuserühmas ehk 25-34-aastaste hulgas.

Kantar Emori uuringueksperdi Kristiina Kruuse sõnul peegeldavad tulemused hästi seda, mis on ühiskonnas parasjagu defitsiit. „Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole. See on teada-tuntud juba väärtusuuringutest. Sõprade ja sugulastega kohtumist võeti varem iseenesestmõistetavana, kuid selle teistmoodi kevadega on lähedastega suhtlusest saanud defitsiit ja see on tõusnud unistuste pingreas tippu,“  kõneles Kruuse.

Suur on ka Eesti inimeste igatsus aktiivse puhkuse ja reisimise järele: 31 protsenti Eesti elanikest tõi välja soovi reisida lähiriikidest kaugemale Euroopas ja mujal maailmas. 30 protsenti tahetakse minna spaasse või ujulasse. Eestis reisimisest unistab 23 protsenti elanikest. „Kuna kaugemal Euroopas ja mujal maailmas reisimine on praegu välistatud, siis võib eeldada, et soov reisida realiseerub esialgu siseturismina,“ kommenteeris Kruuse.

Uuringu tulemustes peegeldub Kruuse sõnul selgelt seegi, et vahepeal on olnud pikk paus eriarstide vastuvõtus. „Enam kui neljandik Eesti elanikest ehk 27 protsenti ütles, et nad tahavad lähiajal minna eriarsti vastuvõtule. Sealjuures 37 protsenti on see soov 50-aastaste ja vanemate inimeste seas,“ märkis ta.

Olulisel kohal olid inimeste soovinimekirjas ka paljud lihtsad ja igapäevased tegevused, nagu näiteks soov vaadata filme kinos, minna juuksurisse, kosmeetikusse ning käia kohvikutes ja restoranides. „Inimese põhiolemus ei muutu – ta igatseb endale tuttavaid ja harjumuspäraseid asju ja tegevusi. Oleme näinud ka Kantari teiste riikide uuringutes, et eriolukorra lõppedes on eelistustes kõrgel kohal tegevused, mis on seotud inimese heaolu ja enda eest hoolitsemisega ning aktiivse vaba aja veetmisega,“ tõi Kruuse võrdluse muu maailma tarbijatrendidega.

Kantar Emor viis Eesti elanikkonna suhtes esindusliku küsitluse läbi 6.–13. mail. Küsitlusele vastas 1183 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD