Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5743 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 544 ehk 9,5 protsenti testide koguarvust ning suri kaks haigestunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 353 inimesel. Harjumaa uutest juhtumitest 286 on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 73 ning Tartumaale 25 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust. Võrumaale lisandus 20 uut nakatunut. Pärnu- ja Lääne-Virumaale lisandus 15 uut nakatunut, Raplamaale 13, Viljandimaale viis, Hiiumaale neli ning Jõgeva- ja Läänemaale lisandus kolm uut nakatunut. Põlva- ja Valgamaale lisandus kaks uut nakatunut. 11 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 424,91 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 7,9 protsenti.

10. detsembri hommikuse seisuga viibib haiglas 254 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on 14 patsienti. Koju saadeti 17 inimest, kolm inimest viidi üle mitte COVID-19 osakonda ja kolm inimest viidi üle teise haiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati 14.

Ööpäeva jooksul suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest – 79-aastane mees ja 94-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 141 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 943 COVID-19 haigusjuhtumit 923 inimesega.

10. detsembri seisuga on tervenenud 9948 inimest. Neist 7615 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 2333 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud ligi 530 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 16 598.

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seadusemuudatuse, millega väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 93 riigikogu liiget.

Seadusega suureneb ka haigekassa vastutus, kes edaspidi kompenseerib haigushüvitise kulud alates kuuendast haigestumise päevast.

Uus haiguslehtedega seonduv regulatsioon rakendub ainult 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021. aastal väljastatud haiguslehtedele. Muudatuste tulemusel tekib järgmisel aastal haigekassale 5 miljonit lisakulu, millest 2,5 miljonit kaetakse haigekassa eelarvest ning 2,5 miljonit taotleb haigekassa valitsuse reservist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega tehtud muudatuste eesmärk on vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste haigena tööl käimise riski ning seeläbi COVID-19 haiguse levikut.

Lisaks soodustab seadus ohutu töökeskkonna loomist ja lihtsustab tööandjatel töökeskkonnanõuete täitmist. Samuti muudab see tööinspektsiooni andmekogule esitatavaid nõudeid, uuendatakse ja täpsustatakse andmekogu eesmärki, andmekogusse kantavate andmete loetelu ja andmete säilitustähtaegu.

Seaduse kohaselt tuleb töökeskkonna riskianalüüs koostada tööelu infosüsteemis või edastada see tööinspektsioonile. Seadusega suurendatakse ka tööandja vastutust töötingimuste rikkumise eest.