EESTI ELU

Eviko rekonstrueerib ligi miljoniga Võru Päkapiku lasteaia

Võru Lasteaed Päkapikk 02.06.2020 FOTO: Aigar Nagel

Võrus asuva Päkapiku lasteaia rekonstrueerib ligi miljoni euroga AS Eviko.

Võru linnavalitsus kinnitas teisipäevasel istungil riigihanke tulemuse. Eviko pakkumus ilma käibemaksuta oli ligi 947 000 eurot.

Ehitustööde tähtajaks on planeeritud selle aasta 30. november.

Ööpäeval suri koroonaviiruse tõttu kolm inimest

Pixabay

Möödunud ööpäeval suri koroonaviiruse tõttu kolm inimest ning nüüd on elu kaotanute arv kerkinud 43-ni. 

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1289 COVID-19 viiruse testi, millest 17 proovi ehk 1,3 protsenti osutus positiivseks. Kokku on Eestis praeguseks tehtud 42 213 esmast testi, nendest 1552 ehk 3,7 protsenti on olnud positiivsed.

Teisipäeva hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 124 inimest, kellest üheksa on juhitaval hingamisel. Haiglatest on väljakirjutatud 169 inimest. Ööpäeva jooksul laekus info kolmest COVID-19 tõttu surnud inimesest. Elu kaotasid 80-aastane naine Ida-Viru Keskhaiglas, 73-aastane mees Kuressaare haiglas ja 99-aastane naine Saaremaa Südamekodus. Kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu surnud 43 inimest.

Rahvastikuregistri andmetel on viimase 24 tunni jooksul 11 positiivse testitulemuse saanud inimese elukoht Harjumaal. Pärnu maakonnas ja Tartumaal lisandus kummaski kaks, Saare maakonnas ja Järvamaal mõlemas üks positiivne proov. Positiivseid testitulemusi on absoluutarvuna kõige rohkem Harjumaal, kokku 537, järgneb Saare maakond 521 nakatunuga. COVID-19 positiivseid proove lisandus pea kõikides vanusegruppides: kõige noorem vanusegrupis 10-14 ja kõige eakam vanusegrupis 75-79. 

Arvestades praegust COVID-19 nakatunute hulga ja haiglaravi vajavate inimeste arvu trendi Eestis lõpetatakse järk-järgult plaanilise ravi piirangud, mis olid seoses eriolukorraga kehtestatud haiglatele, üldarstiabi, eriarstiabi ja hambaravi osutajatele. Otsus lähtub arusaamast, et plaanilise ravi pikemaajalisel edasilükkamisel oleks paratamatult negatiivne mõju paljude inimeste tervisele. Samas peab nakkuse jätkuva leviku tõttu alustama plaanilise abi osutamisega järk-järgult ja rangelt järgides kõiki infektsioonikontrolli meetmeid. Plaanilise ravi taasavamise kõige tähtsam eeldus on isikukaitsevahendite olemasolu ning nakkusohutu raviprotsess. Terviseameti, hädaolukorra meditsiinijuhtide ning Eesti Infektsionistide Seltsi koostöös on töötatud välja juhend plaanilise ravi ohutuks alustamiseks.

Terviseamet kinnitas plaanilise ravi taastamise tingimused

Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov allkirjastas järk-järgulise plaanilise ravi taastamise juhised miinimumnõuetega infektsioonikontrolli reeglite täitmisele. Ühtlasi koondatakse COVID-19 positiivsete haiglaravi edaspidi lisaks Kuressaare haiglale seitsmesse kõrgema etapi haiglasse

„Üleminek plaanilise ravi osutamiseks saab olla järk-järguline, sest tervishoiuteenuse osutajatele esitatavad miinimumnõuded on ranged. Praeguses epidemioloogilises olukorras peame nii patsiente kui ka tervishoiupersonali hoolega kaitsma. Tavapäraste tervishoiuteenuste osutamisel on vaja järgida tugevdatud infektsioonikontrolli reegleid ning avada plaanilisi teenuseid ainult ohutus ja kontrollitud mahus – selle eest vastutab iga raviasutus ise,“ ütles Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.

Kuressaare haigla plaanilise ravi taastamise kava töötatakse eraldi välja lähipäevil. Seni soovitab Terviseamet kasutada ka piirangute tingimustes kättesaadaval olnud eriarstide telemeditsiini vastuvõtte video- ja telefonikõnede vahendusel.

„Paljud inimesed on plaanilise ravi taastamist pikisilmi oodanud, kuid kõik teenused ei käivitu kahjuks kohe, vaid samm-sammult ning range infektsioonkontrolli all. Plaanilise ravi taasavamise kõige tähtsam eeldus on isikukaitsevahendite olemasolu ning nakkusohutu raviprotsess,“ ütles Terviseameti peadirektor, hädaolukorra juht Merike Jürilo.

„Plaanilise ravi peatamise vajadus tekkis märtsi lõpus sellest, et COVID-19 haigestumine oli tõusutrendis, kogu tervishoius oli puudus isikukaitsevahenditest ning nende hankimine oli üleilmselt raskendatud. Viiruse leviku piiramiseks on aga isikukaitsevahendid vältimatult vajalikud. Raviarsti otsusega oli ka piirangu ajal lubatud selline plaaniline ravi, mis ravita jäämise korral oleks seadnud ohtu patsiendi tervise,“ selgitas Terviseameti peadirektor, hädaolukorra juht Merike Jürilo.

Juhend kehtestab miinimumnõuded plaaniliste ambulatoorsete ja statsionaarsete teenuste osutamiseks patsientidele nii perearstikeskustes, haiglates, hambaravikliinikutes kui ka eratervishoiuasutustes. Ambulatoorseks raviks ettenähtud ruumid peavad olema eraldatud COVID-19 patsientide vastuvõtmiseks mõeldud ruumidest või tuleb vastuvõtte korraldada eraldi vastuvõtuaegadel. Töö planeerimisel tuleb arvestada täiendava ajaga, mis kulub patsientide vaheliste kontaktide vähendamiseks ja pindade desinfitseerimiseks iga patsiendi järel.

Saabuvad patsiendid peavad arvestama sellega, et tervishoiuteenuse osutaja mõõdab patsientide kehatemperatuuri, palub täita COVID-19 tervisedeklaratsiooni ning desinfitseerida käed. Patsient peab tervishoiuasutuses viibides kandma kirurgilist maski, mis talle kohapeal antakse.

Hambaraviteenuse ja teiste aerosoole genereerivate protseduuride puhul peab patsient olema testitud COVID-19 suhtes maksimaalselt kuni 48 tundi enne ravi algust ning testimise tulemus peab olema negatiivne. Kui antud nõuet ei ole võimalik täita, peab personal  kasutama täiendavaid pritsmekindlaid isikukaitsevahendeid ja respiraatorit.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD