Eesti Kindlustusseltside Liidu statistika kohaselt on tänavu teinud vabatahtliku ravikindlustuse 242 tööandjat, kes on kindlustanud kokku 9360 töötajat - tööandja ravikindlustusega töötajate arv on kahekordistunud võrreldes möödunud aasta lõpuga, mil kindlustatud töötajaid oli 4370 ja lepinguid 157 tööandjal.

Kindlustusseltside liidu tegevjuhi Mart Jesse sõnul on tänavu ravikindlustuslepingu sõlminud tööandjate arv kiiresti kasvanud. „Arvestades käesoleva aasta tervishoiu väljakutseid, on tööandja ravikindlustus hea täiendus riiklikule ravikindlustusele. Üha enam tööandjaid mõistab, et töötaja tervisesse panustamine on väga hea investeering, mis on kasulik nii tööandjale endale kui ka töötajale,“ ütles Jesse.

„Ühtlasi on selge, et mida rohkem tööandjaid panustab vahetult ravikindlustusse, seda enam jõuab ravikindlustuse süsteemi lisavahendeid ja väheneb surve Haigekassa eelarvele,“ lisas Jesse.

Kõige rohkem kasutatakse tööandja ravikindlustust hambaraviks ja eriarstiabiks, sealhulgas tehakse uuringuid ja analüüse. Üha enam kasvab profülaktiline tervisekontroll ja psühholoogiline nõustamine.

If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Luhti hinnangul on koroonaviiruse levik pannud paljud ettevõtjad aina enam mõtlema selle üle, kuidas säilitada kvaliteetsed tööprotsessid ning hoida oma töötajad tervetena. „Kui eriarstide ravijärjekorrad on pikenenud, siis tervisekindlustusega saab töötaja varem arsti vastuvõtule. Mida rutem saab töötaja arstiabi, seda kiiremini naaseb ta tööle,“ selgitas Luht.

Kaks aastat tagasi kehtestatud maksusoodustus võimaldab tööandjal teha ravikindlustusleping erisoodustusmaksuta kuni 100 euro ulatuses kvartalis iga töötaja kohta.

BTA isikukindlustuse tootejuhi Mihhail Prokopjevi sõnul on ettevõtjatel tihti küsimus, kuidas 400 eurot maksusoodustust aastas parimal viisil kasutada. „Maksusoodustus võimaldab töötajate tervise edendamiseks hüvitada kulutusi nii spordile kui ravikindlustusele. Kõik ei ole aga spordikompensatsioonist huvitatud, vaid peavad just tervisele tehtavaid kulutusi tähtsamaks. Seepärast on iga leping tehtud ettevõtte vajadustest lähtuvalt,“ ütles Prokopjev.

Eestis pakuvad eraravikindlustust tööandjatele Ergo, Seesam, If ja BTA ning eraisikutele Ergo.

Ergo ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk selgitas, et vabatahtliku ravikindlustuse kliendid jagunevad laias laastuks kaheks – haigekassat omavad ja mitteomavad inimesed. „Haigekassata kliendid kasutavad vabatahtlikku ravikindlustust rohkem hooajaliste haigestumiste korral ning perearstide visiitideks. Haigekassat omavad inimesed aga eelistavad saada hambaravi ja külastada eriarsti, näiteks günekoloogi ja ortopeedi,“ ütles Lüüs-Likk.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Koroonaviirusega nakatunute arv ületas sel nädalal mitmel päeval 200 inimese piiri ja sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Eesti teel tervishoiualase kriisi suunas, teatas ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Lähikontaktsete tuvastamine muutub aina keerulisemaks ning kui nakatunute lähikontaktseid enam tuvastada ei õnnestu, pole pääsu lauspiirangutest.

Veel oktoobri keskel paistis Eesti Euroopas silma erakordselt madalate nakatumisnäitajate poolest. Nüüd aga ei suudeta Tallinnas ja Harjumaal iga teise haige puhul nakatumisallikat enam kindlaks teha ehk haigus hakanud varjatult levima.

"Kas seda nüüd ette arvata oli, aga koroona on selline, kes kipub mitte alati sellise ühtlase levikuga kasvama, vaid ta lähebki hüppeliste kolletena," rääkis koroonaviiruse mudeldaja Maro Kadastik.

Nii kiire haigestumise kasv on Kadastiku sõnul oodatav, sest nakatumiskordaja R, mis näitab mitmele inimesele üks haige viirust edasi annab, on viimased paar nädalal olnud 1,2 ja 1,4 vahel.

Laupäevaks oli see näit kerkinud 1,5-ni, mis tähendab et kaks haiget andis nakkuse edasi kolmele. Isegi kui nakatumiskordaja ei tõuseks, oleks see tõsine oht Eesti tervishoiusüsteemile, sest sel juhul täituksid haiglad aasta lõpuks koroonapatsientidega. Kuigi COVID-19 puhul on palju räägitud, kas piisavalt jagub juhitava hingamise aparaate, siis on tõsises kriisis Kadastiku sõnul kogu meditsiinisüsteem.

"Kui meil ikkagi saavad Covidi kohad täis, siis tuleb ikkagi võtta teistest kohtades neid juurde, sest me ei saa panna Covidi ja tavapatsiente kokku.  Kui see süsteem läheb täiesti käest ära, nagu ta on osades kohtades maailmas läinud, kus ongi haiglad ainult Covidi patsiente täis, siis tekib see probleem, et me ei saa ravida enam teisi asju, mis oleksid väga ravitavad," rääkis ta.

Ka vajavad koroonaosakonnad märksa enam personali ja seetõttu pole võimalik sinna voodikohti lõputult juurde luua. Kadastiku sõnul tasuks pingutada, et saada olukord kontrolli alla, enne kui kriitiline piir on käes. Praeguste arvude puhul võib tema hinnangul pigem rääkida hiidlaine algusfaasist, kui haiguse levimisest lainetena.

"See püsib väikeste lainetustena senikaua kuni terviseamet saab enamuse kontakte kätte," ütles ta.

Teadlase sõnul tasub meeles pidada, et tänaste tegude või piirangute tulemus mõjutab koroonastatistikat alles kahe kuni nelja nädala pärast. Valitsust nõustav teadusnõukoda on oma piirangute soovitused juba esitanud, 2+2 reegli taastamise asemel soovitasid nad lihtsalt  kahemeetrise vahe hoidmise nõuet.