EESTI ELU

Valitsus eraldas koroonaviiruse leviku seireks 880 000 eurot

Pixabay

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil eraldada haridus- ja teadusministeeriumile reservist 880 000 eurot COVID-19 seireuuringu jätkamiseks 2020. aasta novembris ja detsembris.

Tartu ülikooli läbiviidava seireuuringu eesmärk on jälgida, milline on koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on praeguses olukorras riigil vaja otsuste tegemiseks teaduspõhist informatsiooni. "Selleks, et hoida viiruse levikut kontrolli all, on meil vaja teadlaste poolt pidevat sisendit epidemioloogilisest olukorrast. Nii saame riigina reageerida operatiivselt ja paindlikult ning hoida ära ülemäärast piirangutest tulenevat koormust meie inimestele ja ettevõtetele. Seireuuring annab väärtuslikku sisendit, mille põhjal saab valitsus kavandada edasisi tegevusi," lausus Ratas.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas teadlaste senist tööd. "Eestil on läinud viiruse leviku tõkestamisel seni hästi ja selles on olnud oluline osa meie teadlastel. Valitsus on rahastanud eriolukorra ajal ja selle järgselt mitut suuremahulist teadusuuringut koroonaviiruse täiendavaks uurimiseks," sõnas Reps.

Seireuuring viiakse läbi täisealise elanikkonna seas juhuvalimi alusel, mistõttu saab selle abil tuvastada ka haigustunnusteta nakkusjuhtumite leviku ulatust. Uuritakse ka inimeste riskikäitumist ja selle muutusi. Septembri alguses avastati näiteks tänu seireuuringule viiruse varjatud levik Ida-Virumaal ja veidi hiljem üleriigiliselt. Tänu seireuuringutele avastati levik puhangu algfaasis.

Tartu ülikooli teadlased on läbi viinud kaheksast uuringulainest koosneva läbilõikeuuringu koroonaviiruse tegeliku leviku ja epideemia kulgemise tuvastamiseks. Juhuvalimi alusel on küsitletud ja testitud üle Eesti ligi 21 000 inimest. Kuus lainet olid üle-eestilised ning kaks viidi läbi piirkondlikult Ida-Virumaal ning Tallinnas ja Harjumaal.

Eraldatud summa on mõeldud nelja seirelaine läbiviimiseks tänavu novembris ja detsembris. Uuringumeeskond on iga uuringulaine järel esitanud valitsusele vahekokkuvõtted, mis on aluseks meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ja vajadusel muutmiseks. 

Uuringu tulemusi kasutab teadusnõukoda olukorra hindamiseks ning valitsuse nõustamiseks meetmete kavandamisel ja leevendamisel. Uuringu tulemusi jagatakse ka terviseametiga.

Uuringus osalemine on vabatahtlik, valimisse sattunud inimestel on igal ajahetkel õigus keelduda küsitlusele vastamisest või testimisest.

Lisaks COVID levimuse seireuuringule jätkub ka reovee seire, mille abil saab tuvastada viiruse varjatud levikut ning teha seda võimalikult varakult ja täpselt. Kui mõnes piirkonnas tuvastatakse reovee seire käigus võimalik viiruse levik, suurendatakse nende piirkondade osakaalu populatsioonipõhise seire üldvalimis.

Koroonavaktsiinide eelostuks kulub ligi 1,5 miljonit

Valitsus arutab ligi 1,5 miljoni euro eraldamist koroonavaktsiini eelostulepingute sõlmimiseks vajaliku sissemakse tegemiseks.

Valitsus arutab neljapäevasel istungil rahandusministeeriumi ettepanekut eraldada valitsuse reservist terviseametile 1 490 331 eurot, edastas valitsuse pressiesindaja.

Raha kulub Euroopa Komisjoni erakorralise toetuse instrumenti täiendava sissemakse tegemiseks COVID-19 vaktsiini eelostulepingute sõlmimiseks.

Värske uuring: eestlased ei tea, et nad tarbivad liiga palju liha

Kantar Emori sügisel läbi viidud uuringu põhjal selgus, et üle poole eestlastest arvavad, et tarbivad soovituslikus koguses liha, 53 protsenti vastanutest kas ei nõustu või ei ole teadlik probleemist, et eestlased tarbivad ebatervislikus koguses liha.

Tervise Arengu Instituut rõhutab, et lihatoodete tarbimine võiks olla maksimaalselt 450 grammi ühe nädala kohta ehk 300 grammi linnuliha ja kuni 150 grammi punast liha.

"Viimase toitumisuuringu andmed näitavad aga, et Eestis söövad täiskasvanud naised päevas liha 80-100 grammi ning mehed 120-160 grammi. Paraku sööb iga neljas mees päeva kohta kolmekordse soovitusliku koguse,” sõnas Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi toitumise ekspert. 

Ka kampaania Taimne Teisipäev tegeleb sellega, et eestlaste toidulaud oleks tasakaalustatum. Seetõttu ongi Taimne Teisipäev võtnud eesmärgiks vähendada eestlaste liigset lihatarbimist ja suurendada taimse toidu osakaalu menüüs. Kampaania teeb ühiskondlikul tasandil koostööd nii toidusektori firmade kui ka koolidega ning julgustab eestlasi vähemalt ühel päeval nädalas taimset toitu eelistama.

“Erinevad uuringud näitavad, et süües vähem liha, on ka palju väiksem tõenäosus haigestuda ohtlikesse ja levinud südame-veresoonkonna haigustesse. Õnneks näeme, et viimasel ajal on eestlaste seas aina rohkem populaarsust kogumas ka taimsed alternatiivid. Toidukaubanduses on kättesaadavaks muutunud palju erinevaid maitsvaid taimseid lihaalternatiive, pihve, burgereid, lihapalle, šnitsleid ja nii edasi. Taimsest toorainest valmistatud lihatooted on võlunud paljude lihasõprade maitsemeeli,” sõnas Taimse Teisipäeva esindaja Triin Remmelgas.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD