Ametisolev vabariigi president Kersti Kaljulaid on kindlasti andnud endast parima, kuid järgmine president peaks kõik tegema selleks, et ühiskonda liita, ütles peaminister Jüri Ratas teisipäeval ETV saates "Esimene stuudio" intervjuus Andres Kuusele.

Tänavu hilissuvel toimuvate presidendivalimiste kandidaatide kohta märkis Ratas, et ei Keskerakonnas ega koalitsioonis pole võimalikke kandidaate arutatud, kuid Kaljulaidi teise ametiaja suhtes jäi peaminister pigem skeptiliseks.

"Ma arvan, et ta on andnud endast, nii palju kui ta on osanud ja tahtnud, parima. Aga ma loodan, et järgmine Eesti vabariigi president teeb kõik selleks, et iga päev ehitada sildasid," nentis Ratas.

"Ma olen enda poolt teinud oma töös kõik selle, mis võimalik teha, et aidata tänast vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi uude ametisse (OECD juhiks – toim.) minna, kuhu ta soovib, kuhu ta kandideerib. See oleks Eestile väga tugev märk, kui tänane Eesti president saaks olema edukas selles kampaanias," lausus Ratas, kelle sõnul suhtlusbarjääri tal Kaljulaidiga pole.

"Suhtleme vabalt ja väga paljudes asjades näeme asju ühiselt, aga on ka neid, kus näeme erinevalt," märkis peaminister.

Ratase sõnul tuleks leida kandidaat, keda toetaks võimalikult paljud erakonnad, igal juhul peaks see olema inimene, kes igas mõttes Eestit ühendab.

Võimaluse, et ta ise kandideerib, lükkas Ratas kindlalt ümber. "2021 ei ole jumet (sellel mõttel). Minu vastus ongi aus. Selle peale ei mõtle mina täna ega ka homme," ütles ta.

Küll toetab Ratas erakonnakaaslase ja endise haridusministri Mailis Repsi kandideerimist.

"Kas Mailis oleks hea Eesti vabariigi president – kindlasti ja kindlasti ma seda ka toetan südames. Kas see hetk tuleb aastal 2021, täna seda veel hinnata on liiga vara," lausus ta Repsi kandideerimise kohta.

2021. aastal toimuvate kahtede valimiste – lisaks toimuvad ka kohalike volikogude valimised – märkis Ratas, et see on kõrgeima võimu pidupäev, anda oma hinnang poliitikutele.

"Rohkem küll kohalikel valimistel, sest kahjuks meil pole presidendi otsevalimisi," märkis ta.

Eesti rahvaarv kasvas aasta jooksul 2043 inimese võrra ning kuigi sündide ja surmade statistika detsembrikuu kohta ei ole veel teada, siis esialgsete andmete pealt saab järeldada, et loomulik iive oli negatiivne.

"See ei ole kindlasti hea uudis, kuid on paratamatu paljudeks aastateks lähitulevikus ja oleme sellega arvestanud.  Sellest aga saab järeldada, et rahvaarvu kasvu veab endiselt sisseränne. Kui palju liikumispiirangutega aasta tõi meile tagasi siit varasemalt lahkunud peresid ja kui palju leidsid välismaalased sel muutuste rohkel aastal endale elukohaks Eesti, selgub hiljem," ütles rahvastikuminister Riina Solman.

Maakondade ja kohaliku omavalitsusüksuse tasemel olid muutused erinevad. Rahvaarv kasvas peamiselt Harjumaal (5360) ja Tartumaal (1100), veidi ka Hiiu- ja Saaremaal, kuid neis maakondades jäi kasv alla 100 inimese. Tallinn kasvas 1500 inimese võrra.

Kahes suuremas maakonnas on rahvaarv eelmistelgi aastatel kasvanud nii rände kui positiivse loomuki iibe tõttu. Viis protsenti kasvas rahvaarv Rae vallas Harjumaal ja Kambja vallas Tartumaal. Kiiresti kasvasid teisedki pealinna ümbruse vallad, vähenes rahvaarv ainult Maardu ja Loksa linnas. Tartu maakonnas kasvasid samuti peaaegu kõik omavalitsused, paarisaja inimese võrra vähenes ainult Tartu linna elanike arv.

Ülejäänud maakondades elava rahvastiku hulgas on keskmisest enam vanemaealisi ja neis on rahvaarvu muutusele kõige suurem mõju surmadel. Ilmselt on need trendid jätkunud, sest teistest enam vähenes selgi korral Ida-Virumaa rahvaarv – seda pea 2000 inimese võrra. Rahvaarvu vähenemine oli suurim Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Väikseim kaotus oli Jõhvi vallas, Narva-Jõesuu linnas ja Toila vallas, kus rahvaarv vähenes alla saja elaniku võrra, Alutaguse isegi võitis aastas üheksa elanikku. Kiiremini vähenes rahvaarv maakondadest veel Võrus, Lääne-Virus, Järval ja Jõgeval, kuid neis jäi vähenemine vahemikku 300-500 inimest, kes moodustasid umbes ühe protsendi nende maakondade elanikest.

"Rahvaarvu muutusi mõjutavad sünnid, surmad ja elukohavahetused. Elukohavahetused toimuvad nii Eestis sees, kui teiste riikidega. Samas ei saa unustada, et osa muutusi tuleneb andmete kvaliteedi paranemisest. Mõned inimesed võisid lisanduda seetõttu, et nad täitsid registris oma varem puudunud elukoha andmed – oleme ju aasta jooksul korduvalt teinud üleskutseid, et inimesed täiendaksid rahvastikuregistris oma andmeid. Kõike seda on oluline teada analüüsides rahvaarvu muutusi," nentis Solman. Minister lisas, et täpsemat infot peame veel ootama. "On tõstatatud hüpotees, et inimesed koroonatõttu  varasemast rohkem kolinud maakohtadesse. Esialgsete kokkuvõtvate andmete põhjal ei saa seda kinnitada, kuid ei saa ka ümber lükata. Näiteks Harjumaa kasv on varasemast aeglasem. Ootame suure huviga sellekohaseid täpsemaid andmeid," lisas Solman.

Kevadel avaldab statistikaamet täpsustatud andmed ja siis täiendatakse rändestatistikat lisaks rahvastikuregistri infoga ka registreerimata rändega. Käesolevad andmed on rahvastikuregistrist ehk registreeritud elukohavahetused, mis lubavad teha esialgseid järeldusi.