Kuigi 272 organisatsiooni koondava puuetega inimeste koja väitel planeerib sotsiaalministeeriumi nende rahastust 50 protsendi võrra kärpida, väidab ministeerium ise, et kärpeotsust tehtud ei ole ning organisatsioonide järeldused on ennatlikud, vahendab ERR.

Ministeerium teatas 9. aprillil enda partnerorganisatsioonidele, et kõige mustema stsenaariumi korral võivad hasartmängumaksu laekumised väheneda kuni 50 protsenti, mistap võiksid allorganisatsioonid igaks juhuks oma kuluread üle vaadata. Sellise kirja sai ka puuetega inimeste fond, mis sotsiaalministeeriumilt täpsustusi ei palunud, vaid saatis teabe nädal hiljem oma allorganisatsioonidele edasi. Sealt käivitus aga telefonimäng, mille tulemusel info moondus ja võimalikust stsenaariumist sai fakt.

"Oleks me saatnud kellelegi otsuse, et 50 protsenti vähendame, aga see pole tõsi. Võimalik, et elame nii kriisi üle, et pole palju vaja ümberkorraldusi tehagi. Kas ja kui palju me kellelgi oma 13 strateegilisest partnerist peaksime hakkama toetusi vähendama või ärajäänud projektide toetusi pikemasse perioodi edasi lükkama, peaks selguma alles mai keskpaiku," ütles Kuuse ERR-ile.

"Puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid on viimane valdkond, kus sotsiaalministeerium ja riik tervikuna ühtegi kärbet teha sooviks," kirjutas sotsiaalminister Tanel Kiik sotsiaalmeedias. "Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited, justkui oleks otsustatud nende organisatsioonide toetuste vähendamine 50 protsendi ulatuses. Kinnitan, et see ei vasta tõele. Sellist otsust ei ole ega tule."

Kiik möönis samas, et tulenevalt eriolukorrast ja majanduslangusest väheneb oluliselt ka hasartmängumaksu laekumine, millest rahastatakse sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahendusel paljusid kodanikuorganisatsioone ja projekte üle Eesti.

"Sotsiaalministeerium ei ole siiski hetkeseisuga ühegi organisatsiooni toetust sellest tulenevalt vähendanud. Oleme kinnitanud, et teise kvartali maksed toimuvad vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Täiendavalt on alanud läbirääkimised, kuidas korraldada käesoleva aasta teiseks pooleks planeeritud maksed ja tegevused ning olen kindel, et leiame siin lähiajal koostöös kodanikuühenduste ja valitsusega mõistliku lahenduse," lubas Kiik.

Sel nädalal Võru- ja Põlvamaal peetud Kuperjanovi jalaväepataljoni õppusel Kevadäike osalesid selle väljaõppetsükli jooksul esimest korda ka pioneeri, tankitõrje ja luure erialaüksused.

Esimest korda selle väljaõppetsükli jooksul olid õppuse raamistikku lõimitud ka pioneeri-, tankitõrje- ja luurerühm, kes kuuluvad Kuperjanovi jalaväepataljoni poolt väljaõpetatava üksuse koosseisu, edastas kaitseväe peastaap.

"Lahingtoetusüksuste kaasamine on oluline pataljoni kui terviku lahinguvalmiduse saavutamiseks. Jalaväelased on seni pigem omaette tegutsenud, kuid nüüd kogevad nad ka seda, kuidas erialarühmad neid lahingus toetada saavad," ütles õppuse juht major Vaido Siska. 

Kevadäike oli Kuperjanovi jalaväepataljonile selle väljaõppetsükli viimane väliharjutus Lõuna-Eestis. Järgmisel nädalal on pataljon kaitseväe keskpolügoonil laskelaagris ning alates 25. aprillist algab samas kohas õppus Kevadtorm.