EESTI ELU

Sigarettide aktsiis tõuseb uuest aastast 5 protsendi võrra

Alates 1. jaanuarist tõuseb sigarettide aktsiisimäär 5 protsenti ning suitsetamistubaka aktsiisimäär 8,3 protsenti.

Sigarettide aktsiisimäär on alates 1. jaanuarist 86,5 eurot 1000 sigareti kohta + 30 protsenti maksimaalsest jaehinnast, kuid mitte vähem kui 145,6 eurot 1000 sigareti kohta. Suitsetamistubaka aktsiis tõuseb 89,63 eurolt 97,1 euroni kilogrammi kohta.

Nii sigarettidele kui ka suitsetamistubakale on aastateks 2022 ja 2023 ette nähtud 5-protsendised aktsiisitõusud.

Samuti kiitis riigikogu detsembris heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt e-vedelikke ei maksustata ajutiselt aktsiisiga alates selle aasta 1. aprillist kuni 2022. aasta 31. detsembrini.

Jaoskondades hääletamine muutub sellest aastast paindlikumaks

Rahvahääletuse seaduses ja valimisseadustes jõustusid muudatused, millega pole valija enam seotud kindla jaoskonnaga, samuti muutub hääletamise ajaline korraldus ja kaob poliitilise agitatsiooni piirang, valijakaardi asemel saavad valijad aga valimiste teabelehe.

Sellest aastast võetakse kasutusele elektrooniline valijate nimekiri, mis asendab senised pabernimekirjad jaoskondades. See tähendab, et hääletaja ei ole enam seotud kindla valimisjaoskonnaga. Valija saab oma ringkonna piires minna valima endale sobivasse jaoskonda. Rahvahääletusel, kus ringkondi ei ole,  on võimalik hääletada kõigis umbes 400 jaoskonnas üle terve Eesti.

Valimiste korraldus muutub ka ajaliselt. Tekib ühtne hääletamise nädal. Esmaspäevast laupäevani saab hääletada nii pabersedeliga jaoskonnas kui ka elektrooniliselt. Pühapäeval saab hääletada üksnes pabersedeliga. Uuendusena saab hääletaja pühapäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-hääle tühistada. 

Valijale saadetakse nüüdsest valimiste teabeleht. Varem saatis riik igale hääleõiguslikule inimesele nimelise valijakaardi tema elukoha aadressile või e-postiga. Nüüd saadetakse üks paberil teabeleht leibkonna peale, sõltumata sellest, kas sel aadressil elab üks või rohkem hääleõiguslikku inimest. Need inimesed, kel on rahvastikuregistris e-posti aadress, saavad teabelehe e-kirjaga. Teabelehe eesmärk on anda üldist infot hääletamisõiguse kohta, samuti on lehel märgitud kõigi hääletamisruumide asukohad vallas või linnas.

Kaovad agitatsioonipiirangud. Alanud aastast on poliitiline välireklaam lubatud kogu valimiperioodi ajal. Aktiivset agitatsiooni võib teha ka valimispäeval. Poliitilist agitatsiooni pole enam keelatud teha ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi. Hääletamisruumis endas peab olema tagatud valimisrahu. Näiteks kui valimisjaoskond asub kultuurikeskuses või kaubanduskeskuses, siis on agitatsioon keelatud vaid hääletamiseks ette nähtud kohas.

President kutsus mõtlema neile, kellel on ka viiruseta raske

President Kersti Kaljulaid kutsus oma uue aasta tervistuskõnes märkama neid, kellel on olnud ka ilma koroonaviiruseta raske. 

"Paratamatult on iga aasta lõppedes me ümber neid, kellele lõppev aastaring on olnud kurb ja raske. Inimesi, kelle häält ei ole kuulda. Üksindus. Kaotusvalu. Vaesus. Kodune kurjus. Kius tööl või koolis. Lõputu hool eakate vanemate või puudega lapse eest. Haigus, mille prognoos ei ole just hea," rääkis Kaljulaid. 

Ta avaldas lootust, et kõigil on uuel aastal rohkem aega mõelda ka neile, kellele aasta viimase päeva õhtu poleks mingi pidupäev ka maailma haaranud taudita. 

Presidendi sõnul sünnib kindlasti sellest keerulisest aastast ka midagi head. "Veel rohkem märkamist. Rohkem mõistmist nende suhtes, kellel abi vaja. Mõni vaikija saab hääle, mõni vaikimise müür saab madalam. Rohkem hoolimist ja vähem kiusamist. Seda on vaja – liiga palju on tänases Eestis neid, kes ei häbene olla kiusajad. Nad on häälekad ja neid on kuulda. Ja neil ei ole tihti enam ka piinlik," ütles president. 

Tema sõnul on siiski hea meel märkida, et valdav enamus Eesti inimesi on head ja hingelt ilusad. "Need on inimesed, kes tänasel õhtul – nagu igal muulgi – valvavad meie turvalisuse järele. Inimesed, kes igal ajahetkel on valmis hoolitsema me tervise eest. Inimesed igas Eestimaa nurgas ja igal elualal – kõigi panus on oluline, kõigile on ruumi, kõik on olulised," ütles Kaljulaid. 

"Need on Eesti inimesed, kes hoiavad üksteist. Sõltumata sellest, mis keeles mingis peres mõne minuti pärast head uut aastat soovitakse. Inimesed, kes hoiavad üksteist, kuigi nende arusaamine mõnest elu sõlmküsimusest võib tänaseski pidulauas oluliselt erineda. Inimesed, kes armastavad üksteist, kuigi vanus, usk, nahavärv või sugu võivad olla erinevad. Või siis hoopis samad," jätkas president.  

Kaljulaid tõdes, et on olnud väga raske ja keeruline aasta. "On olnud enneaegset surma ja pikaajalisi kannatusi, kuigi meie arstid näitavad raskete kroonviirusjuhtumite ravi osas ka praegu Euroopa ja maailma paremaid tulemusi. Nad suudavad seda jätkata vaid siis, kui kogu ühiskond püüab hoida uute juhtumite arvu kontrolli all, et ei halveneks ligipääs arstiabile," ütles president, lisades, et uus aasta tuleb uue, teaduslikult põhjendatud ja hoolikalt kontrollitud lootusega. "Meil on vaktsiinid, üsna pea saavad eesliinitöötajad ja eakad kaitstud ja siis järgemööda me kõik teised ka."

"Saatku selle aastavahetuse mõtlikum ilu ja rahu meid ka järgmisel aastal. Inimeseks olemise kõrge kunst ei ole ka järgmisel aastal lihtne, kaasaegsesse ühiskonda kuulumine kerge, maailma muutumine alati innustav. Ent igas aastalõpus on lootus paremale uuele aastale. Üksi pole keegi!" lõpetas president. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD