Maailmas on tuvastatud kokku üle 100 000 uue koroonaviiruse surmajuhtu, neist ligi 70 protsenti on aset leidnud Euroopas, selgub AFP reedel ametlikest allikatest kogutud andmetest.

Kokku on maailmas surnud COVID-19 haigusse 100 661 inimest, neist 70 245 Euroopas.

Itaalias on enim ohvreid, 18 849. Järgnevad Ühendriigid 17 925 ning Hispaania 15 843 surmaga.

AFP kasutab andmeid, mis on laekunud ametlikelt valitsusasutustelt ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) statistikat.

Terviseameti kriisistaabi juht Ragnar Vaiknemets märkis laupäeval, et koroonaviirusesse nakatumise kõrgpunkt võib Eestis olla ületatud aprilli keskpaigaks. 

Vaiknemetsa sõnul on Eestil praegu testimise võimekus üks maailma parimaid. "Miljoni elaniku kohta on meil suurepärane testimise võimekus. Hetkel on testitud  27 883 inimest ja nendest viis protsenti on osutunud positiivseks," rääkis Vaiknemets. 

"Suhtarv on suhteliselt stabiilne, küll aga näeme päevade lõikes, et mida aeg edasi, seda rohkem suhtarv läheb madalamaks. Nagu näiteks täna oli ainult kolm protsenti kogu testitutest positiivsed," rääkis Vaiknemets. 

Ta selgitas, et kuna iga päev testitakse Eestis üha rohkem inimesi, siis ka nakatunute arv sellega tõuseb, kuid on märgata, et suhtarv läheb madalamaks. "See võib anda märki selles, et levik võib olla pidurdumas, aga me ei saa kindlalt väita, et nakatumiste haripunkt on käes," ütles Vaikenemts, lisades, et ka WHO ütleb kogu Euroopa kohta, et ei saa väita haripunkti kättejõudmist, vaid Itaalia osas arvatakse, et haigestumiste kõrgpunkt on käes.

"Ka meil on aprilli keskel või lõpu poole oodata kõvera ületamist," märkis Vaiknemets. 

Tema sõnul kutsub terviseamet üles jätkuvalt järgima kõiki reegleid, mis on seatud seoses eriolukorraga. "Kindlasti on soov külastada oma lähedasi erinevates Eesti paikades, kuid me ei saa siiski praegu püksirihma lõdvemaks lasta," rõhutas Vaikmets. 

Kui pühade ajal peaks tekkima tervisemuresid, kuid perearsti ei saa kätte, tuleb helistada perearstide valvenumbrile 1220, kus juba inimesi aitavad valveperearstid. 

Valitsus otsustas viia koroonaviiruse masstestimine läbi esmalt Saarmeaal ning seejärel kogu riigis.

"Valitsuses otsustasime viiruse leviku masstestimise korraldamise. Esimesena viiakse masstestimine läbi Saaremaal koos teadusliku uuringuga. Selle tulemuste pinnalt käivitatakse masstestimine koos uuringutega kogu riigis," kirjutas välisminister Urmas Reinsalu oma Facebooki leheküljel.

Reinsalu lisas, et masstestimine  on vajalik samm viiruse tõkestamisel ning normaalsesse ellu naasmisel.

Kui koroonaviiruse levik taandub, toetavad valitsuse liikmed haridus- ja teadusminister Mailis Repsi plaani taastada koolides 15. maist õppeaasta lõpuni vabamas vormis õpe, samuti võib korraldada gümnaasiumide sisseastumiskatseid.

Põhikooli lõpueksameid tänavu ei toimu. Gümnaasiumi lõpetajad peavad tegema kaks riigieksamit. Kuni 15. maini säiliks praegune distantsõpe.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et heakskiidetud plaani eeldus on COVID-19 viiruse taandumine. „Koolid peavad õppetöö ümberkorraldamisel arvestama, et lapsed viibiksid väikestes rühmades ja lähtuda tuleb kõigist sel hetkel kehtivatest piirangutest. Lubame lapsi kooli ainult siis, kui see on nende jaoks täiesti ohutu,“ sõnas Reps. „Lisaks laste turvalisusele peavad olema lahendatud ka transpordi ja koolitoidu küsimused."

Pärast 15. maid kuni suvevaheaja alguseni saavad koolid tegeleda vabamas vormis õpilaste arendamisega, olgu selleks suhtlus-, väärtus-, sotsiaalsete ja kodanikupädevuste arendamine, arenguvestluste läbiviimine, õppepäevad või muu selline. Samuti soovitab haridus- ja teadusministeerium koolidel seirata õpilaste edasijõudmist ja vajadusel pakkuda individuaalset või väikestes rühmades juhendamist. Õpilaste arengu hindamiseks saavad koolid kasutada enesekontrolli teste ja muid mittehindelisi võimalusi. Neid tegevusi korraldab kool oma parima äranägemise järgi. Kuid sel õppeaastal tuleb ära jätta kõik suuremad üritused, näiteks lõpuekskursioonid ja aktused.

Tänavu kevadel 9. klassi lõpueksameid ei toimu ja põhikool lõpetatakse aastahinnete alusel. Hinnangud võivad kooli otsusel olla numbrilised või arvestatud ja mittearvestatud. Põhikoolilõpetajatele väljastatakse lõputunnistused juuni keskpaigaks.

Gümnaasiumide sisseastumiskatsed võib korraldada pärast 15. maid viisil, et ühte ruumi ei kogune korraga üle kümne inimese, õpilased on hajutatud koolimaja erinevatesse ruumidesse.
12. klassi lõpetajad peavad tänavu tegema kaks riigieksamit: mai lõpus ning juuni alguses eesti keele või eesti keel kui teise keele ning matemaatika eksami.

Pärast 15. maid toimuvad konsultatsioonid ja eksamiteks ettevalmistus. Riigieksamitulemused selguvad 30. juunil.

Kõrgkoolide vastuvõtud algavad 1. juulist pärast riigieksamite tulemuste selgumist ja arvestades ka kõiki muid sellel hetkel kehtivaid piiranguid.