Võru linnavalitsus otsustas korraldada Võru Järve kooli uue õppehoone arhitektuurse ideekonkursi.

Linnavlitsus otsustas moodustada ideekavandite sisuliseks hindamiseks žürii, kuhu kuuluvad  linnapea Anti Allas, linnamajanduse osakonna juhataja Tauno Asi, peaarhitekt Diana Vene, Võru Järve kooli direktor Reet Kangro, Eesti Arhitektide Liidu (EAL) volitatud arhitekt-ekspert Hanno Grossschmidt, EAL volitatud arhitekt Eva Kedelauk, EAL volitatud sisearhitekt Riin Kärema.

EAL-i esindajate asendusliikmeks määrati volitatud arhitekt Kalle Komissarov.

Ideekonkursile tööde esitamise tähtaeg on 16. juuli.

Koroonaviiruse levikuga seotud liikumispiirangute tõttu kasutavad lapsed praegu rohkem nutiseadmeid, mistõttu hoiatavad kogu Euroopa õiguskaitseasutused seksuaalkuritegude ja teiste netiohtude eest veebis.

Väga paljudes riikides kehtivad koroonaviiruse tõttu liikumispiirangud ning lapsed veedavad rohkem aega nutiseadmetes. Seetõttu suureneb Europoli ja ka Eesti lastekaitse politseinike hinnangul oht, et laps langeb internetis pettuste, kiusamise, aga ka ahistamise ja seksuaalse väärkohtlemise ohvriks.

„Kõige tõsisem oht on laste seksuaalne ahvatlemine sotsiaalvõrgustikes, lapsporno jagamine, vaatamine ja allalaadimine ning suurenenud on ka võimalus langeda pedofiili väljapressimise ohvriks. Näiteks võib kurjategija, ähvardades juba varasemalt välja meelitatud materjali avaldamisega, nõuda lapselt veel uusi alasti pilte või videoid“ kirjeldas Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupi juht Reimo Raivet.

Europoli hinnangul võivad õigusrikkujad lastega ühendust võtta paljastava materjali saamiseks või selleks, et leppida kokku kohtumine päriselus pärast piirangute kaotamist. Eeskätt on oht kurjategijatega kokku puutuda vestlusgruppides, võrgumängudes, sotsiaalmeedias loodud kontaktide või e-posti teel andmepüügikatsete kaudu.

„Jälgime kohti, kus kurjategijad võivad tegutseda, kontrollime vihjeid ning uurime põhjalikult iga juhtumit, mis meieni jõuab“ lisas Raivet. Näiteks on politsei nädala jooksul kinni pidanud kolm inimest, keda kahtlustatakse laste väärkohtlemises interneti teel ning neid juhtumeid uuritakse aktiivselt.

Raiveti sõnul on kõige tähtsam, et lapsevanemad tunneksid huvi, millega nende lapsed veebis tegelevad ning räägiksid läbi netiohituse põhitõed.

Veebiohutuse põhitõed, mida lastega arutada

- Võõras jääb võõraks ka internetis! Sõprade nimekirja tasub lisada ainult päriselus tuttavaid inimesi

- Paned end ohtu, kui jagad veebisuhtluses oma või pereliikmete isiklikke andmeid nagu telefoninumber, kodune aadress, tavapärased harjumused jne.

- Enne postitamist mõtle hoolikalt. Kord juba teele saadetut või üles riputatut enam tagasi võtta ei saa.

- Enne kõnet netituttavaga, anna sellest teada oma pereliikmele. Mõelge hoolega, kellega kõneled ning mis jääb videos näha.

-  Ära jaga endast pilte, mille avalikuks tulekut sa ei soovi. Kõike, mida oled jaganud, saab salvestada, kopeerida ja edasi jagada. Võimatu on ennustada, kuhu need pildid võivad hiljem sattuda ning kes võib neid kurjasti ära kasutada.

- Kui midagi juhtub või tundub kahtlane, anna sellest kohe täiskasvanule teada. Mida varem seda teha, seda väiksem on kahju.

- Kuriteost tuleb kohe teatada politseile numbril 112.

- Head nõu annavad veebikonstaablid ning lasteabi infotelefon 116 111 ja lasteabi.ee.