EESTI ELU
Lõuna-Eesti haiglates minnatakse alanud nädalale vastu murelikult, kuna nii Valga haiglas kui Võrus asuvas Lõuna-Eesti haiglas ollakse hädas meedikute puudusega, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
«Olukord on väga ärev,» tunnistas Valga haigla juhataja Margus Ulst. «Nakatumisnäitajad on Valgamaal jõudmas suurlinnade tasemele, väga palju liigub ringi haigusnähtudeta viirusekandjaid, kes tahtmatult nakkust edasi kannavad.»
Mitu Valga haigla töötajat on tema kinnitusel andnud positiivse koroonaproovi ning nendega mitu päeva koos töötanud kolleegid on pidanud jääma eneseeraldusse. «Praegu on kolm kollet, kõige suurem väljalangemine on kiirabis,» lisas Ulst.
«Ongi juba keeruline, aga mitte haigete arvu mõttes,» hindas Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask. «Koroonaosakonnas on praegu kuus patsienti, aga meil on haigestunuid ja kontaktseid haiglapersonali hulgas.»
Reedese seisuga oli Lõuna-Eesti haigla töötajate seas viirusest puretud tosin meedikut, lisaks kolm kiirabitöötajat. «Tegeleme personali ümbersuunamisega, õnneks on kiirabipersonali hulgas toimunud nakatumine lahenemas ja enamik inimesi tööl tagasi. Praegu on kiirabist kodus veel ainult kolm inimest ja ka nemad peaksid tulevast nädalast rivis olema,» selgitas Vask reedel.
Kui Lõuna-Eesti haiglas loodi Covid-19 haigetele detsembri alguses eraldi nakkusosakond, siis sarnane osakond plaanitakse luua ka Valga haiglas. «Lõuna meditsiinistaabi korraldusel oleme loomas niinimetatud musta osakonda, kuhu Covid-patsiente isoleerida ja kus neid väheses mahus ravida,» ütles Ulst, kuid tõdes samas: «Osakond võib küll olla, kuid probleem on personali nappus. Seal on vaja topeltpersonali, sest nakkustsoonis töötatakse kolmetunnilistes vahetustes.»
Nakkusosakonna käigushoidmiseks tuleb Ulsti sõnul muid tegevusi kärpida, see tähendab vähendada plaanilist haigete ravi. «Seal on umbes kaks korda rohkem personali vaja, sest töötatakse täisvarustuses ja inimene ei saa üle kahe-kolme tunni selles varustuses töötada,» on varem kinnitanud ka Vask. «Vahepeal peab tulema osakonnast välja, mis tähendab, et õenduspersonal peab olema duubeldatud. Selles mõttes on see hästi ressursimahukas.»
Põlva haiglas näivad olevat asjad esialgu hästi. «Meil praegu viiruse tõttu töötajaid isolatsioonis pole, seega tööjõu probleemi ei esine,» kinnitas haiglajuht Margot Bergmann Lõuna-Eesti Postimehele.
Mullu helistati Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) infoliinile kokku 1222 korda ning peaaegu veerand kõnedest olid valvekaamera teemal.
Helistamiste koguarvust küsiti ligikaudu 250 korral valvekaamera omaniku kohustuste, inimese õiguste eiramine ja rikkuja karistamise kohta. Valvekaamera kasutamisest või väärkasutamisest tehti lisaks juttu teistes kõnedes, kus helistamise peamiseks põhjuseks oli muu andmekaitsega seotud probleem. Videovalve korraldajate vaatevinklist oli oluline teada saada, miks videovalvel on reeglid.
„Pöördumiste arv valvekaamera teemal näitab, et inimesed ei ole rahul videovalve korraldamisega ning tunnevad, et see rikub nende õigusi, privaatsust või piirab vabadust. Inspektsioonil tuleb kindlasti lähitulevikus nendele probleemidele veel rohkem tähelepanu pöörata,“ sõnas peadirektor Pille Lehis.
Kõige enam olid valvekaamera pärast murelikud inimesed töötajana, kel päevast päeva tuleb olla jälgimise all ning seda sageli ka nendes ruumides, kus privaatsus on alati eeldatud, näiteks puhkeruumides. Kuid valvesilma olemasolu riivab paljudel juhtudel ka naabreid korteriühistutes või elamualadel. Selliseid kõnesid, kus küsiti üle oma kinnistu piiri ulatuva naabri teavitussildita valvekaamera kohta, oli möödunud aastal vähemalt mitukümmend.
Teised infoliinile helistamise sagedasemad põhjused olid andmete avalikustamine internetis ja seda nii meediaväljaannetes, sotsiaalmeedias kui veebikülgedel. Samuti oldi murelik e-posti sulgemise pärast peale töölt lahkumist.
Nõu küsiti ka isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise kohta vastavalt enda tegevusspetsiifikale. Kuid selgitusi paluti samuti, kuidas küsida inimeselt nõusolekut ja millised peavad olema andmekaitsetingimused. Huvi tunti ka selle vastu, mida kirjutada vastutava ja volitatud töötleja vahelistesse lepingutesse ja kuidas teha mõjuhinnangut tegemise või kuidas käib andmekaitsespetsialisti ametisse määramine.
- Kelmid petsid mullu inimestelt välja üle 12 miljoni euro
- FOTOD Väikesed poisid vajavad annetusi Saksamaale ravile pääsemiseks
- Ööpäevaga tuli juurde 788 koroonapositiivset
- Ööpäevaga tuli juurde 1104 koroonapositiivset
- Vanglad saavad raha koroonakulude katteks
- Ööpäevaga lisandus 723 koroonapositiivset ja suri kolm inimest
- Eesti president peaks ühiskonnas ehitama sildu
- Eesti rahvaarv kasvas aasta jooksul 2043 inimese võrra
- Võru otsib ligi 2,4 miljoni euroga tervisekeskuse ehitajat
- Jaanuar pakub nii käredat pakast kui ka sulailma
- Terviseametisse jõudis teine COVID-19 vaktsiini saadetis 9750 doosiga
- Võru Tarbijate Ühistu valis uue nõukogu
- Selgusid kümnendi Eesti ihaldusväärseimad tööandjad
- Apteegid saaksid aidata tõsta COVID-19 vaktsineerimise võimekust
- Eestis on koroona vastu vaktsineerimisi tehtud 2487 inimesele
- Sigarettide aktsiis tõuseb uuest aastast 5 protsendi võrra
- Jaoskondades hääletamine muutub sellest aastast paindlikumaks
- President kutsus mõtlema neile, kellel on ka viiruseta raske
- Koroonaviiruse vastu on vaktsineeritud ligi 2000 inimest
- Ööpäevaga tuli juurde 968 koroonapositiivset
- 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni üritusel oli koroonapositiivseid
- Uuest aastast võivad elatisvõlglased jääda ilma reisidokumendist
- Uus aasta toob pensionisüsteemi mitmeid olulisi muudatusi
- Ravimiamet: Eestisse saabunud vaktsiinil on tavapärased kõrvalmõjud
- Esimene saadetis koroonavaktsiine jõudis laupäeval Eestisse
- Ööpäevaga lisandus 575 esmast positiivset koroonatesti
- Ravimimüüjad: riiklik vanemaealiste immuniseerimiskava pole reaalne
- Parimate staadionite auhinnad läksid Pärnusse ja Võrru
- Väikelinnade nimedest kannab Kallaste nime kõige rohkem inimesi
- MTA tuletab meelde: metsatehingutest tuleb õigeaegselt teada anda
- Maanteeamet hoiatab: teedel võib olla libedaid lõike
- Jaanuarist saabuvad vaktsiini tarned iganädalaselt
- FOTOD JA VIDEO Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab täna 102. aastapäeva
- Euroopa 34 riigist tulijad peavad Eestis karantiini jääma
- Riik toetab Kagu-Eesti väikeettevõtjate arendusprojekte 690 000 euroga
DIGILEHED
LOE VEEL
VIIMATI LISATUD
ARVAMUS
KRIMI
Võru LV istung
20 PÄEVA ENIMLOETUD

Ajutine bussiliikluse ümbersuunamine jättis Võrukivi piirkonna inimesed vaeslapse rolli
03.07.20251 kommentaar
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Vaktsiini kõrvalmõjude kohta on tulnud 49 teatist">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Kahe nädala jooksul on ravimiametile laekunud 49 teatist Pfizeri koroonavaktsiini kõrvalmõjude kohta, kirjutab Postimees.
Esmaspäeval avaldas ravimiamet Pfizeri vaktsiini kõrvalmõjude täiendatud nimekirja. Vaktsineerimisega seotud stressireaktsioone kirjeldati seitsmes kirjas. Reaktsioonid tekkisid 5–15 minutit pärast vaktsineerimist. Esines iiveldust, pearinglust, nõrkust, minestustunnet, halba enesetunnet, vererõhu tõusu, südamepekslemist, tursetunnet kurgus ja higistamist.
Inimesed vajasid ravi ja taastusid kiiresti. Ühel juhul minestas inimene 42 tundi pärast vaktsineerimist.