EESTI ELU

Vaktsiini kõrvalmõjude kohta on tulnud 49 teatist

Pixabay

Kahe nädala jooksul on ravimiametile laekunud 49 teatist Pfizeri koroonavaktsiini kõrvalmõjude kohta, kirjutab Postimees. 

Esmaspäeval avaldas ravimiamet Pfizeri vaktsiini kõrvalmõjude täiendatud nimekirja. Vaktsineerimisega seotud stressireaktsioone kirjeldati seitsmes kirjas. Reaktsioonid tekkisid 5–15 minutit pärast vaktsineerimist. Esines iiveldust, pearinglust, nõrkust, minestustunnet, halba enesetunnet, vererõhu tõusu, südamepekslemist, tursetunnet kurgus ja higistamist.

Inimesed vajasid ravi  ja taastusid kiiresti. Ühel juhul minestas inimene 42 tundi pärast vaktsineerimist.

Töötajate nappus tekitab haiglates ärevust

Lõuna-Eesti haiglates minnatakse alanud nädalale vastu murelikult, kuna nii Valga haiglas kui Võrus asuvas Lõuna-Eesti haiglas ollakse hädas meedikute puudusega, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

«Olukord on väga ärev,» tunnistas Valga haigla juhataja Margus Ulst. «Nakatumisnäitajad on Valgamaal jõudmas suurlinnade tasemele, väga palju liigub ringi haigusnähtudeta viirusekandjaid, kes tahtmatult nakkust edasi kannavad.»

Mitu Valga haigla töötajat on tema kinnitusel andnud positiivse koroonaproovi ning nendega mitu päeva koos töötanud kolleegid on pidanud jääma eneseeraldusse. «Praegu on kolm kollet, kõige suurem väljalangemine on kiirabis,» lisas Ulst.

«Ongi juba keeruline, aga mitte haigete arvu mõttes,» hindas Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask. «Koroonaosakonnas on praegu kuus patsienti, aga meil on haigestunuid ja kontaktseid haiglapersonali hulgas.»

Reedese seisuga oli Lõuna-Eesti haigla töötajate seas viirusest puretud tosin meedikut, lisaks kolm kiirabitöötajat. «Tegeleme personali ümbersuunamisega, õnneks on kiirabipersonali hulgas toimunud nakatumine lahenemas ja enamik inimesi tööl tagasi. Praegu on kiirabist kodus veel ainult kolm inimest ja ka nemad peaksid tulevast nädalast rivis olema,» selgitas Vask reedel.

Kui Lõuna-Eesti haiglas loodi Covid-19 haigetele detsembri alguses eraldi nakkusosakond, siis sarnane osakond plaanitakse luua ka Valga haiglas. «Lõuna meditsiinistaabi korraldusel oleme loomas niinimetatud musta osakonda, kuhu Covid-patsiente isoleerida ja kus neid väheses mahus ravida,» ütles Ulst, kuid tõdes samas: «Osakond võib küll olla, kuid probleem on personali nappus. Seal on vaja topeltpersonali, sest nakkustsoonis töötatakse kolmetunnilistes vahetustes.»

Nakkusosakonna käigushoidmiseks tuleb Ulsti sõnul muid tegevusi kärpida, see tähendab vähendada plaanilist haigete ravi. «Seal on umbes kaks korda rohkem personali vaja, sest töötatakse täisvarustuses ja inimene ei saa üle kahe-kolme tunni selles varustuses töötada,» on varem kinnitanud ka Vask. «Vahepeal peab tulema osakonnast välja, mis tähendab, et õenduspersonal peab olema duubeldatud. Selles mõttes on see hästi ressursimahukas.»

Põlva haiglas näivad olevat asjad esialgu hästi. «Meil praegu viiruse tõttu töötajaid isolatsioonis pole, seega tööjõu probleemi ei esine,» kinnitas haiglajuht Margot Bergmann Lõuna-Eesti Postimehele.

Inimestele teevad muret privaatsust rikkuvad valvekaamerad

Võru linnas töötab 18 kaamerat, mille videopildi abil on avastatud avaliku korra rikkumisi, varguseid ja liiklusõnnetuste toimepanijaid. Foto: AIGAR NAGEL

Mullu helistati Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) infoliinile kokku 1222 korda ning peaaegu veerand kõnedest olid valvekaamera teemal.

Helistamiste koguarvust küsiti ligikaudu 250 korral valvekaamera omaniku kohustuste, inimese õiguste eiramine ja rikkuja karistamise kohta. Valvekaamera kasutamisest või väärkasutamisest tehti lisaks juttu teistes kõnedes, kus helistamise peamiseks põhjuseks oli muu andmekaitsega seotud probleem. Videovalve korraldajate vaatevinklist oli oluline teada saada, miks videovalvel on reeglid.

„Pöördumiste arv valvekaamera teemal näitab, et inimesed ei ole rahul videovalve korraldamisega ning tunnevad, et see rikub nende õigusi, privaatsust või piirab vabadust. Inspektsioonil tuleb kindlasti lähitulevikus nendele probleemidele veel rohkem tähelepanu pöörata,“ sõnas peadirektor Pille Lehis.

Kõige enam olid valvekaamera pärast murelikud inimesed töötajana, kel päevast päeva tuleb olla jälgimise all ning seda sageli ka nendes ruumides, kus privaatsus on alati eeldatud, näiteks puhkeruumides. Kuid valvesilma olemasolu riivab paljudel juhtudel ka naabreid korteriühistutes või elamualadel. Selliseid kõnesid, kus küsiti üle oma kinnistu piiri ulatuva naabri teavitussildita valvekaamera kohta, oli möödunud aastal vähemalt mitukümmend.

Teised infoliinile helistamise sagedasemad põhjused olid andmete avalikustamine internetis ja seda nii meediaväljaannetes, sotsiaalmeedias kui veebikülgedel. Samuti oldi murelik e-posti sulgemise pärast peale töölt lahkumist.

Nõu küsiti ka isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise kohta vastavalt enda tegevusspetsiifikale. Kuid selgitusi paluti samuti, kuidas küsida inimeselt nõusolekut ja millised peavad olema andmekaitsetingimused. Huvi tunti ka selle vastu, mida kirjutada vastutava ja volitatud töötleja vahelistesse lepingutesse ja kuidas teha mõjuhinnangut tegemise või kuidas käib andmekaitsespetsialisti ametisse määramine.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD