Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2660 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 208 ehk 7,8 protsendi testi tulemus osutus positiivseks.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 107 inimesel. Ida-Virumaale lisandus lisandus 49 ja Tartumaale 11 uut nakatunut.  

Hiiumaale ja Pärnumaale lisandus kuus, Lääne-Virumaale neli,  Raplamaale kolm ja Võrumaale kaks uut juhtumit. Järvamaale ja Jõgevamaale lisandus üks positiivne testitulemus. 18 positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Reeglina on sellisel juhul tegemist välismaalastega.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 87,44 ning positiivsete tulemuste osakaal tehtud testidest 5,2 protsenti.

Harjumaa 107 uuest juhtumist 74 on Tallinnas. 20 põhja regionaalosakonna piirkonda saabunud juhtumi puhul on  nakatumise põhjuseks  varasem kontakt haigega. Kolme juhtumi puhul on tegemist nakatumisega Viru vanglas. 15 juhtumi nakatumise päritolu on teadmata. Ülejäänud juhtumite nakatumiste päritolu on täpsustamisel.

3. novembri põhja regionaalosakonna juhtudest oli 35 juhtumi nakatumise päritolu varasem kontakt haigega. Kaheksa juhtumi korral on viirus sisse toodud  Venemaalt, Inglismaalt, Küproselt, Ukrainast, Saksamaalt, ja Türgist. 14 juhtumi nakatumise päritolu on teadmata, sealhulgas üks Järvamaa juhtum ja üks Raplamaa juhtum. Ülejäänud on veel täpsustamisel.

Põhja regionaalosakonna poolt on jälgimisel üle 4500 inimese, kellest 692 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 17 kollet: teise töökoha koldega kaheksa ning kolmanda töökoha koldega samuti kaheksa haigestunut. Perekonna koldes on viis inimesest. Esimeses kooli koldes on kuus ja  teises kooli koldes on viis haigestunut. Neljandas töökoha koldes on 10 nakatunut ning viiendas töökoha koldes kokku kuus inimest. Peokoldes on 17 inimest. Kuuendas töökoha koldes on 14 haigestunut. Hooldekeskuse koldes on 33 inimest. Seitsmendas töökoha koldes on kaheksa inimest. Kaheksandas töökoha koldes on 15 haigestunut ja spordikoldes on viis. Lasteaia koldes on viies haigestunut. Ürituse koldes kuus ja muud kontakti koldes kaheksa inimest. Teises ürituse koldes on viis haigestunut.

Ida- ja Lääne-Virumaale laekunud juhtumite puhul oli 14 juhul tegemist nakatumisega vanglas, lisandusid Viru Vangla koldesse -  13 isikut Ida-Virumaa, üks isik Lääne-Virumaa. 15 juhul anti nakkus edasi pereringis ehk 14 Ida-Virumaal, üks Lääne-Virumaal. 10 juhul nakatuti tuttavate kaudu ehk üheksa Ida-Virumaal ja  üks Lääne-Virumaal. Kolmel juhul nakatuti Ida-Virumaal töökohas, ühel korral toodi viirus  sisse Venemaalt ja ühel juhul nakatuti koolitusel. Üheksa juhtumi nakatumise põhjused on veel välja selgitamisel ehk kaheksa Ida-Virumaal, ja üks Lääne-Virumaal.

Ida regiooni tööpiirkonnas on seitse aktiivset kollet: Sillamäe esimese kooli koldega on seotud 36, Jõhvi hooldekeskuse koldega 21, Narva-Jõesuu töökoha koldega 10, Sillamäe teise kooli koldega üheksa, Narva töökoha koldega seitse ning Narva lasteaia koldega seitse nakatumist. Vangla koldes on positiivse proovi andnud 107 inimest, neist neli on vangla töötajad.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 1 400 inimese, kellest haigestunud on 275.

Rahvastikuregistri järgi Jõgevamaale laekunud juhtum on üle antud põhja regionaalosakonnale, sest inimene elab Harjumaal. Võrumaa kahe haige puhul on tegemist hooldekodus nakkuse saanud inimestega. Tartumaa juhtumitest kuuel juhul saadi nakkus hooldekodu koldest, kahel juhul nakatuti läbi perekontakti ning ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on ligi 408 inimest, kellest 77 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üks aktiivne kolle, milleks on 14 inimesega hooldekodu kolle.

Ühe Hiiumaale laekunud juhtumi puhul toimus nakatumine koolis, viiel teisel juhul pereüritusel. Üks Pärnumaa haigestunu nakatus Hiiumaa pereüritusel, neli said nakkuse läbi lähikontakti varasema haigestunuga ning ühe Pärnumaa nakatumise asjaolud on veel selgitamisel. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 323 inimest, kellest 67 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on pereürituse kolle Hiiumaal, kus on kaheksa inimest.

4. novembri hommikuse seisuga viibib haiglas 44 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Koju saadeti kaks inimest, üks inimene viidi üle mitte-COVID-19 osakonda ja üks inimene viidi Lääne-Tallinna Keskhaiglast üle Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati neli, üks inimene sisestati 4. novembril.  

Tänaseks on haiglates lõpetatud 560 COVID-19 haigusjuhtumit 546 inimesega.

4. novembri seisuga on tervenenud 3954 inimest. Neist 2878 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 1076 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on kokku tehtud ligi 270 000 esmast testi, nendest 5333 ehk 1,9 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. 

Kasvab ka nende juhtude osakaal, kus nakkuse allikas pole teada. Eelkõige Harjumaal ja Tallinnas teeb koroonaviiruse levik murelikuks. Terviseamet näeb selles piirkonnas lähikontaktsete arvu kiiret kasvu - põhja regionaalosakonna poolt on jälgimisel üle 4500 inimese, kellest 692 on haigestunud.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 171 136 korda ja haigeks märkinuid 200.

Kui paljude aastate keskmise järgi kõigub novembri õhutemperatuur -0,3 ja +4 kraadi vahel, siis käesoleva aasta novembriks prognoosib ilmateenistus normi lähedast või veidi kõrgemat temperatuuri. 

Soojemaks kujuneb temperatuurifoon eelkõige kuu esimese kolmandikul, kui Atlandilt liigub Skandinaavia põhjatipu poole järjest uusi madalrõhkkondi, mille lõunaserva kannab edelavool ookeanilt kaasatoodud soojust ja niiskust. Vahetevahel sajab ka vihma, aga enamasti on sajuhulk väike.

Kuu teisel kolmandikul Skandinaavia kohal tugevneva kõrgrõhkkonna korral on sadusid harva ja kui ka sajab, siis lisaks vihmale ka tahkeid sademeid ja seda juhul, kui põhjakaarest pääseb Eestini külmem õhumass. Üldine temperatuurifoon on keskmise lähedane, mõni ööpäev ka keskmisest madalam.

Kuu viimane kolmandik on alguses jahedapoolne. Kuu lõpus on võrdväärne võimalus, et põhja poolt lisandub külma või pääseb lääne poolt sisse soe ühes sajupilvedega.

Kogu kuu vältel on aga sademeid normist vähem, kusjuures norm jääb vahemikku 51-79 millimeetrit.