Valitsuskabinet kiitis heaks riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekud maade hindamise läbiviimiseks.

Rahandusministeeriumi sõnul saavad hindamise tulemusel adekvaatse info maa tegeliku väärtuse kohta nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka eraomanikud. "Maa hindamine annab ajakohase aluse maaga tehingute tegemiseks ja maa maksustamiseks. Maamaksu aastasele kasvule seatakse piirang ja kodualuse maa maksuvabastus jääb kehtima," teatas rahandusministeerium. 

"Maade viimane korraline hindamine toimus 2001. aastal. Vahepealse ajaga on maa väärtus tõusnud keskmiselt seitse korda ja sellest ajast pärinevad andmed pole enam ajakohased," märkis maade hindamisega tegeleva Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits pressiteates. Ta lisas, et amet viib hindamise läbi 2022. aastal, mil hinnatakse ära Eesti kõik ligikaudu 750 000 maatükki.

"Aastatega on maa väärtus kordades kasvanud, kuid see ei tähenda sama suurt ja järsku maamaksu kasvu. Selleks kehtestame kaitsemehhanismid seaduse tasandil – vähendame maamaksu maksimaalseid määrasid ja seame piirangu, et maamaksu aastane tõus ei tohi ületada kümmet protsenti eelmise aasta maamaksu suurusest," ütles riigihalduse minister Jaak Aab. 

"Samas annab maa hindamine ka maa omanikele otsest kasu. Ajakohastatud maa hinnad teevad kõigil ladusamaks müügi- ja rendilepingute sõlmimise, väheneb vajadus tellida eraldi maa hindamist ja suurenevad maa omanikele laekuvad talumistasud tehnovõrkude ja rajatiste pealt," lisas Aab.

"Pikk vahe hindamises on pannud ebasoodsasse olukorda kohalikud omavalitsused, kelle maamaksutulu on aastaid paigal püsinud. Seega on neil ka vähem vahendeid, millega parandada kohalikku elukeskkonda," märkis Aab.

Hindamise tulemusel võetakse maksustamisel aluseks kõige varem 2024. aastal. Muudatuste jõustudes võib elamumaa ja maatulundusmaa ehk õuemaa, põllumaa ja metsamaa maksimaalne maksumäär olla 0,5 protsenti ja ülejäänud sihtotstarvetel 1 protsent maaüksuse väärtusest, praegu on maksimaalne määr 2,5 protsenti.

Minimaalseks maksumääraks on 0,1 protsenti maa väärtusest. Elamumaa maksimaalse maksumäära langetamine aitab Aabi hinnangul ka üüritud kodudel kodukulusid madalal hoida. Valitsuskabineti ühine arvamus oli, et kodualuse maa maksuvabastus peab ka edaspidi säilima.

Konkreetse maksumäära otsustab kohalik omavalitsus (KOV), kes suudab kõige paremini hinnata oma elanike maksevõimet ja kohalikke prioriteete. KOV-idel on õigus kehtestada erinev maksumäär erinevatele maa sihtotstarvete gruppidele, mis annab võimaluse vähendada maaomanike maksukoormust ja suunata maa kasutust.

Sõltumata KOV-ide kehtestatud maksumääradest rakendub 10-protsendiline aastase kasvu piirang. Maamaksu määrad peavad olema kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud vähemalt kuus kuud enne uue eelarveaasta algust.

Maa hindamine mõjutab ka paljusid riigiga sõlmitud maa kasutuslepinguid, mille tasu on seotud maa maksustamishinnaga. Ka nende kasvule nähakse ette leevendusmehhanismid. Samal ajal ühtlustakse ja lihtsustatakse maa kasutustasude määramise regulatsiooni ja seotakse kasutustasud maa maksustamishinnaga eesmärgiga vähendada halduskoormust ja kulusid lepingute haldamisel ja hinnangute tellimisel.

Kui liikluskindlustuse leping jääb sõlmimata, siis tekib liikluskindlustus automaatselt sundkindlustusena. Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) saatis reedel mootorratta- ja mopeediomanikele üle 3000 meeldetuletuse kindlustuslepingu sõlmimiseks.

LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul näitab kogemus, et esimesele mootorrattasõidule minnakse tihti ilma liikluskindlustuseta. „Kihk esimeste kevadilmadega liiklusse minna on suur. Kui autol on kogu aasta kehtiv kindlustus, siis paraku ununeb tihti, et hooajasõidukile on tehtud kindlustus vaid selle kasutamise ajaks,“ ütles Potsepp ning soovitas liikluskindlustuse aegsasti ära teha.

Mullu juhtus mootorrataste ja mopeedidega 351 liikluskindlustusjuhtumit, mille kahjusumma oli 1,8 miljonit eurot. Kõige suurem kahjunõue, kus mootorrattur põhjustas liiklusõnnetuse, oli 60 tuhat eurot.

Mootorratta- või mopeedijuhi põhjustatud liiklusõnnetusi oli möödunud aastal 193, ülejäänud 142 juhul olid nad kannatanu poolel.

„Mootorrattur ja mopeedijuht on liikluses alati nõrgem pool, kuigi nad põhjustavad ka ise sageli kahju. Sõltumata õnnetuse põhjustajast, saavad just kaherattalise juht ja selle kaasreisija õnnetuses tihti viga,“ tõdes Potsepp. „Seetõttu on lisaks liikluskindlustusele ülioluline, et kantakse kiivrit ja muid ohutusvahendeid, et mootorratas ja mopeed oleksid tehniliselt korras ning valitakse oskustele ja teeoludele sobivad sõiduvõtted.

Keskmine kahjunõue, kui mootorratta- või mopeedijuht põhjustasid liiklusõnnetuse, oli mullu 2440 eurot. Kui nad olid aga liiklusõnnetuses kannatanu poolel, siis keskmine kahju oli 7560 eurot.

Kõige rohkem mootorratta- ja mopeediõnnetusi juhtub Harju maakonnas. Eelmisel aastal oli Harjumaal 201 liiklusõnnetust, millest 156 juhtus Tallinnas. Järgnesid Tartu maakond 30 ja Pärnu maakond 28 õnnetusega. Kõige vähem ehk kaks õnnetust oli Järvamaal.

Liikluskindlustuse kehtivust on lihtne kontrollida LKF-i veebilehel. Liikluskindlustuse hindu saab võrrelda LKF-i veebikalkulaatoris.

LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.